/nginx/o/2011/09/27/769110t1h688e.jpg)
Statistikaameti peametoodik, Tartu ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit leidis arvutustes, et Eesti perevägivald maksab Eesti riigile igal aastal vähemalt 116,5 miljonit eurot, ja see on veel tagasihoidlik hinnang.
Statistik arvutas kokku perevägivalla maksumuse Eesti riigile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegelikult Eesti riik igal aastal perevägivalla tõttu kaotab,» nentis Tiit tänasel perevägivallale pühendatud konverentsil.
Norra rahastatud projekti «Ühtse süsteemi ülesehitamine lähisuhtevägivalla tõkestamiseks Eestis» raames liitis Tiit erinevatele uuringutele ja andmetel tuginedes kokku, kui palju võiks Eesti jaoks aastas perevägivald maksta.
Varem oli seda Eesti kohta arvutanud vaid Vilniuses asuv Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituut, kes oli Suurbritannia arvutustele tuginedes järeldanud, et Eesti-suguses väikeriigis läheb perevägivald aastas maksma 188 miljonit eurot.
Kuivõrd ei saa eeldada, et Eestis toimub kõik lähisuhtevägivallas samamoodi kui Ühendkuningriigis, tuli teha oma arvutused.
Hinnang perevägivalla hinna kohta kujunes välja valdkondade kaupa.
Kulu komponendid:
1. Ravikulud – ligi 13 miljonit eurot
Kasutada sai suurel määral haigekassa andmeid. Tervishoiuteenuste puhul arvestati nii hambaravikulusid, kulusid günekoloogile jpm.
2. Õigusabi jms – peaaegu 13 miljonit eurot
Suurimad olid õigusorganite kulud tapmis- ja vägistamisjuhtumite puhul (mullu tapeti perevägivalla käigus viis inimest ja oli viis tapmiskatset – toim). Arvestatud ei ole kulusid abielulahutusele ja vara jagamisele tehtud kulutusi.
3. Saamata jäänud toodang – 9 miljonit eurot
Tuli arvestada, kui palju traumasid saanud inimesed jäävad töölt koju ja on töövõimetud ning neile makstud toetusi. Samuti tuli arvestada tapetute puhul nende eluajal saamata jäänud toodang.
4. Sotsiaalabi kulutused – 17,5 miljoni eurot
Tuleb arvestada, et perevägivalla puhul pakutavate sotsiaalteenuste osas on Eestis veel suured vajakajäämised, mistõttu pole need kulud nii suured kui näiteks Soomes või mujal.
5. Isiklikud kulutused – 3 miljonit eurot
Summa, mis jääb otseselt ohvrite endi kanda. Kulutused ei ole üldiselt väga suured.
6. Spetsiaalteenused – 3,6 miljonit eurot
Näiteks transport elukohast mujale jms.
7. Kaotus elukvaliteedis (ka emotsionaalsed, psühholoogilised kulutused, ohvrite elukvaliteedi halvenemine) – 50 miljonit eurot
Kasutada tuli Suurbritannia hinnangute metoodikat. Arvestada tuleb ka seda, et eestlaste enese hinnang oma elukvaliteedile on suhteliselt madal.
8. Kahju lastele – 6 miljonit eurot
Kuna ohvritena olid arvesse võetud inimesed alates 15. eluaastast, tuli eraldi hinnata perevägivalla kahju lastele. Erinevatele uuringutele tuginedes vaadeldi nii emotsionaalset kui ka füüsilist ja seksuaalset kahju, mis lastele on tekitatud perevägivalla käigus.
KOKKU: 116,5 miljonit eurot.
«Kõik, mis on seotud perevägivallaga, on ka arenenud maailmas toimuv nähtus. See on probleem ja see vajab käsitlust. Kuigi hind tundub olevat kohutavalt suur, siis me võime öelda, et see on pigem alahinnang,» lausus Tiit.
Eestis oli alates 15. eluaastast mingisugustki vägivalda, nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda, perekonna sees kogenud ligi 100 000 eesti inimest, neist üle 60 000 olid naised. Arvestada tuli, et kõik ohvrid ei ole ka kasutanud kõiki teenuseid, mida riik pakub. Eriti vähe kasutatakse näiteks õigusabi teenuseid.