Parts: üksnes rahapildumine ei ravi teede lumetõbe

Lumekoristus Tallinnas. Foto: Peeter Langovits

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul vajavad teede talihoolde parandamise võimalused analüüsi ning üleöö ei ole võimalik teehooldust parandada.

Parts ütles BNSile, et teede talihoolet tuleb süsteemselt analüüsida ja lihtsalt mehhaaniliselt hoolduseks raha juurde andmine ei anna tõenäoliselt tulemust. Ta tunnistas, et Eestis ei suudeta alati hoida teid seisunditaseme nõuetele vastavana.

«Tõenäoliselt ei tee see asja paremaks, kui me anname talihooldeks lihtsalt 100 miljonit krooni juurde. Lohutuseks, aga mitte õigustuseks tuleb öelda seda, et talvel me ei saavuta kunagi selliseid teid, nagu suvel, seda ei ole võimalik teha. Sellega peavad juhid arvestama ja ka arvestavad. Talv on talv ja suvi on suvi,» lausus Parts.

Ta tõdes, et kindlasti annab teede hoolduse kvaliteeti parandada ning üks võimalus selleks on järelevalve tõhustamine. Parts märkis, et näiteks oleks võimalik ehitada ka soojendusega teid, millel lumi kohe ära sulaks ja talihoolet poleks vajagi, samas oleks see väga kallis lahendus ja nõuaks väga palju raha.

«Praegu me analüüsime tehnoloogiat, mida kasutatakse tee vabaks saamiseks lumest ja jääst. Ettepanekuid ei ole võimalik ministeeriumi tasemel tekitada üleöö, kui me tahame midagi süsteemselt paremaks muuta. Seda asja tuleb analüüsida ja ma ootan järeldusi ministeeriumi teede osakonnalt ja maanteeametilt,» lausus Parts.

Partsi sõnul ei julge ta lubada üleöö ettepanekuid, mis võimaldaksid teeid kogu talve vältel hoida sellises seisus, et asfaldi peal lund ja jääd üldse ei ole. Ta märkis, et teede talihoolduse kvaliteet sõltub väga paljudest asjaoludest alates teedele puistatavast keemiast lõpetades hooldetehnikaga. Ministri hinnangul ei ole mõtet minna tagasi nõukogude aega, kui teede talihooldeks puistati sinna lihtsalt ohtralt soola.

«Kui lund ei jõuta ära koristada ja teedele puistata palju soola, siis tekib selle tulemusena soolapuder, mis on liiklusohutuse seisukohalt palju ohtlikum kui ühtlane kõva lumi. Kui me vaatame praegu linnatänavaid ja kujutame ette, et teise klassi tee upuks sellise lumesoga sisse, siis ega see liiklusolusid paremaks ei muudaks,» nentis Parts.

Ta nentis, et hoolimata Eesti jaoks ebatavaliselt suurest lumekogusest on Eesti teed üldises plaanis siiski sõidetavad.

«Täitsa ilma igasuguse poliitiikata mulle tundub, et kõige hullemas seisukorras on Tallinna tänavad ja seda suure lume koguse ja lume vähese äraveo tõttu. Aga mul ei ole ülevaadet kõikidest Eesti linnadest ja teedest, nii et mingit hinnngut ma ei saa anda. Riigi seisukohalt on kõige keerulisemas olukorras kõrvalteede staatuses olevad teed,» sõnas ta.

Via Baltica kaudu sageli Eesti ja Läti vahel sõitvate autojuhtide sõnul on maantee Läti poolne osa oluliselt paremas seisukorras kui Eesti poolel. Kui Lätis on üldjuhul maanteel asfalt jää- ja lumevaba, siis Eestis on sama tee sageli kaetud kinnisõidetud lume ja jääkonarustega. Partsi sõnul ei ole ta ise viimasel ajal Via Baltica kaudu Eestist Lätisse sõitunudl, kuid kui autojuhid nii ütlevad, siis ta usub seda.

Eesti põhimaanteedel kehtib kolmas seisunditase, mis tähendab sõidujälgede hoidmist talveperioodil lume- ja jäävabadena. See seisund tuleb tagada viie tunni jooksul alates lumesaju või tuisu lõpust ja nelja tunni jooksul pärast libeduse tekkimist. Lumesaju või tuisu kestel ei tohi lume või lörtsi paksus sõidujälgede vahel ületada kriitilist piiri, milleks on kolm sentimeetrit lund ja kaks sentimeetrit lörtsi.

«Ma ei tea, millised seisunditasemed lätlastel kehtivad. Kui ma oma Läti kolleegiga kohtun, eks ma küsin tema käest,» lausus Parts.