Reinsalu karistusjärgsest käitumiskontrollist: asi on paigast ära

Justiitsminister Urmas Reinsalu. Foto: Eero Vabamägi

Justiitsminister Urmas Reinsalu plaanib tõsiselt liistule võtta paadunud kurjategijad, kuna tänane süsteem nende ohjeldamiseks on tema hinnangul päris paigast ära.

Lühikese aja jooksul on Eesti inimesi jahmatanud mitu avalikus ruumis toime pandud jõhkrat kuritegu. Näiteks pidi Tartus reede õhtul isaga poodi läinud kolmeaastane poiss pealt vaatama, kuidas varem korduvalt karistatud noormehed tema isa läbi peksid. Mõni nädal hiljem, pühapäeva varahommikul pussitas varem korduvalt karistatud mees kahtlustuse kohaselt Paides kaht inimest, kellest üks suri saadud vigastustesse.

Mõlemas kuriteos kahtlustavate puhul on tegemist retsidiivse käitumisega tegelastega, kelle paturegister on pikk. Ka justiitsminister Reinsalu (IRL) ütles märtsi algul riigikogu ees kõnet pidades, et lähemas tulevikus peab oluliseks eesmärgiks olema korduvkuritegevuse vähendamine ja riigi tugevam kehtestamine paadunud kurjategijate suhtes.  

Vaatame natuke numbreid: justiitsministeeriumi andmed näitavad, et vanglast vabanenutest paneb aasta jooksul uue kuriteo toime vähemalt kolmandik. Sealjuures nendib ministeerium, et tegemist on kõigest minimaalse hinnanguga - paljudest kuritegudest inimesed politseid ei teavita ning paljusid kuritegusid ka politsei ei avasta.

«On ka inimesed, keda me ei julge või ei taha vabastada, sest nad on ohtlikumad. Kui nende järel on vangla uks juba sulgenud, siis me ei tegele nendega enam üldse,» nentis Reinsalu.

Asjad paigast ära

Reinsalu tunnistab probleemi olemasolu. «Umbes kolmandik inimesi vabaneb vanglast ennetähtaegselt kriminaalhoolduse alla, aga tegelikkuses on olukord selline, et lõviosa inimeste suhtes, kes vanglast vabanevad, ei kohaldata mingisugust järelkontrolli,» ütles minister Postimehele.

Seda toetavad ka justiitsministeeriumi andmed – kõige vähem panevad uusi kuritegusid toime need inimesed, kes vabanevad vanglast kriminaalhoolduse alla. Millegipärast aga ei määrata kriminaalhooldajaid just kuigi paljudele: möödunud aastal vabanes vanglast ligi 2000 inimest ning tervelt 70 protsenti vabanesid ilma igasuguse järelevalveta.

«Tegelikult on asi paigast ära,» tõdes Reinsalu. Ta juhtis tähelepanu eriti kummastavale asjaolule, et kriminaalhoolduse alla satuvad need inimesed, kelle puhul on eeldus, et nad on vähemohtlikud või kelle puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väiksem.

«Nende inimeste suhtes me kontrolli rakendame, aga on ka inimesed, keda me ei julge või ei taha vabastada, sest nad on ohtlikumad. Kui nende järel on vangla uks juba sulgenud, siis me ei tegele nendega enam üldse,» pidi justiitsminister nentima. 

Nende suhtes, kes vabanevad vanglast tähtaegselt, kohaldatakse hilisemat kontrolli vaid paarikümnel juhul aastas. See teebki asja eriti kurioosseks: neid inimesi ei vabastata enne tähtaega just seetõttu, et nad on ohtlikumad, ent käitumiskontrolli kohaldamist neile üldiselt enam vajalikuks ei peeta.

«Kontroll ei tähenda muidugi seda, et püssimees käib kõrval, vaid isik teab, et tal on kontaktisik,» selgitas Reinsalu. See kontaktisik jälgib muu hulgas, kas vanglast vabanenul on töö- ja elukoht, lisaks peab seadusesse pahuksisse sattunud inimene regulaarselt endast märku andma.

Kohtud lähtuvad regulatsioonist

Üksjagu nurinat on nii Tartu kui Paide juhtumi puhul olnud kohtute suunas. Näiteks, ühe Tartu peksmises kahtlustatava puhul nõudis kriminaalhooldaja kohtult kahel korral et tingimisi mõistetud vangistus täitmisele pöörataks. Kohus seda ei teinud.

Paides inimese surnuks pussitanud mehe otsustas kohus varem ennetähtaegselt vabastada, ehkki prokurör ja kohus olid hoiatanud, et suure tõenäosusega paneb ta uue kuriteo toime. Reinsalu siin kohtutel süüd ei näe.

«Selge on see, et kohus on oma otsustes vaba. Aga kohus on vaba selles ulatuses, mida seadus ette kirjutab,» tõdes Reinsalu. «Ning kindlasti ei ole mõtet kohtunikku süüdistada ja ka mina justiitsministrina ei kavatse kohtuotsust kritiseerida.»

Seetõttu plaanib ministeerium üle vaadata seaduse järgi kohtunikule antud tegevusruum. «Kõrgohtliku inimese puhul ei saa vabastamine iga hinna eest olla karistuspoliitika eesmärk iseenesest. Kindlasti mitte,» ütles ta.

Mida saaks veel muuta, et äsja vanglast vabanenud inimesed ei paneks karistamatusetunde najal taas uusi kuritegusid toime? Reinsalu kinnitas, et justiitsministeerium plaanib esimese sammuna kogu kurjategijate järelkontrolli süsteemi üle vaadata nii, et karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldataks ka kõrgema retsidiivsusnäitajaga inimestele.

«See on selleks, et isikud tajuksid, et riik hoiab neil silma peal,» põhjendas minister sammu vajalikkust.