/nginx/o/2016/03/24/5190135t1h4574.jpg)
Anvar Samost kritiseeris Kuku raadio saates «Muuli ja Samost» valitsust selle eest, et Narva Aleksandri kirik pankrotivarana müüki läheb, kuigi riigi esindajad on inimestele vastupidist lubanud.
Samost Narva Aleksandri kirikust: see on sõnum Narvale, mida Eesti riik tegelikult suudab või ei suuda Ida-Virumaal ette võtta (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimase teemana peaks rääkima ühest väga kurvast ja häbiväärsest asjast, et Narva Aleksandri kirik, suuresti Eesti riigi ja eestluse ajaloo sümbol Narvas, läheb kahetsusväärselt pika ja eripalgelise sündmuste jada tulemusel pankrotivarana müüki, vastupidiselt sellele, mida riigi esindajad ja rahvasaadikud on inimestele lubanud,» ütles Samost.
Ta tõdes, et pole teada, kes kirikuhoone ostab ja mis ta sellega peale hakkab, kuid küsis, kuidas üldse on võimalik, et selline hoone pankrotivarana müüki läheb.
«Pärast võlausaldajate otsust on sõna võtnud mitmed inimesed, teiste seas ka peapiiskop Urmas Viilma, keda tahaksin tunnustada selle eest, et ta on öelnud, et tal on häbi,» ütles Samost.
Samost jätkas, et ta tahaks kuulda samasuguseid selgitusi ja põhjendusi toimuva kohta siseministri Hanno Pevkuri ja kultuuriministri Indrek Saare käest käest, kes on tema sõnul andnud erinevaid lubadusi Narva Aleksandri kiriku suhtes.
Samost: kirik on sümboli tähtsusega
Samost rõhutas, et kirik on sümboli tähtsusega. «Seal on tehtud kindlasti väga palju vigu enne nende ministrite ametisse tulekut, aga kui Eesti riik lubab asjal nii kaugele minna, siis see on sõnum Narvale, Ida-Virumaa eestlastele, mida Eesti riik tegelikult tahab või ei taha, suudab või ei suuda Ida-Virumaal ette võtta.»
Muuli lisas, et kui muidu räägime, et kirik ja riik on lahutatud, siis nüüd räägime hoopis, et tahaksime, et kirik ja riik oleksid ühendatud. «Võib-olla peaksime siis kõik kirikuhooned ära riigistama, et selliseid asju ei juhtuks?»
Samosti sõnul pole küsimus riigis ega religioonis. «See on küsimus, kuidas Eesti riik tähtsutab oma mõju, oma kohalolekut Narvas,» vastas Samost. «Kogu aeg räägitakse, kui oluline see on, et Eesti riik oleks Narvas kohal ja siis juhtuvad sellised asjad,» selgitas ta.
«See on sõnum sellest, et kui läheb asjaks, on kõigil käed mööda külgi rippu, midagi teha ei saa, näe, siin on seadus, midagi ei ole parata, nii ta läheb,» rääkis Samost.
Tema sõnul võiks riik kiriku ära osta. «Kindlasti on riigil kümme avalikku ja kümme vähem avalikku mõjukanalit, mille kaudu seda protsessi mõjutada, aga miks seda tehtud ei ole, mina ei tea.»
Muuli: ilmselt pole ette nähtud võimalust, et kirik võiks pankrotti minna
Muuli lisas, et ilmselt pole üldse ette nähtud sellist võimalust, et mõni kirik võiks pankrotti minna ning tõdes, et riigil pole seaduses sätestatud ostueesõigust, sest muidu saaks ta seda kasutada ja teha nii, nagu Samost pakkus. «Oleme riigi kirikust ära lahutanud ja öelnud, et kirik, tegutse ise oma varaga üksi,» kordas Muuli.
«Ühtlasi oleme ka Narva Eesti riigist ära lahutanud,» lisas Samost.
Muuli sõnul oleks vaja välja mõelda see, mida Eesti riik selle kirikuga peale hakkab, Samosti sõnul on selleks olnud aega küll.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Narva Aleksandri koguduse võlausaldajad otsustasid müüa Aleksandri suurkiriku hoone enampakkumisel alghinnaga 500 000 eurot. Riik ei ole veel kindel, kas saab kiriku osta.