/nginx/o/2010/12/27/490119t1h3934.jpg)
Tallinna endise elektrijaama hoonete renoveerimisel tulevaseks Kultuurikatlaks rajatakse vana korstna otsa müts ehk vaateplatvorm, kust avaneb võrratu vaatepilt linnale ja Tallinna lahele.
Tallinna endise elektrijaama korstna otsa tuleb vaateplatvorm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahetult enne jõule sai Tallinna kultuuriväärtuste amet kätte projekti, mille järgi hakatakse vana elektrijaama Kultuurikatlaks ümber ehitama. Kuna hoone on muinsuskaitse all, siis selle välisilme peab säilima.
«Ainuke muutus välisilmes on vast see, et korstna otsa tekib väike müts, sest korstnast saab vaatetorn,» ütles Kultuurikatla juht Peeter Jalakas. «See on üks väheseid kohti, kust Tallinnale ülevalt vaadata saab. Korstna sisse on projekti järgi planeeritud lift.»
Erinevad kunstialad koos
Seest ehitatakse suur hoone põhjalikult ringi ning sinna rajatakse päris mitu saali ja hulgaliselt tööruume. Kui kõik on valmis, hakkab seal tööle mitusada inimest. «Idee on selles, et katlas hakkavad tegutsema oma ala profid, kes on juba ennast tõestanud,» selgitas Jalakas. «Teisalt saavad seal ruumi ka algajad kuni lasteni välja.»
Ta lisas, et katlasse tulevad mitme kunstiala teabekeskused. Kõige suuremas mahus hakkab seal tegutsema arhitektuurikeskus, samuti saab oma koha disainikeskus, teatriagentuur ja muud ühendused. See tekitabki olukorra, et katlas on kõrvuti nii praktilised oskused ja kogemused kui ka teoreetiline info.
«Lootus on see, et erinevad kunstialad võiksid mitte ainult naabritena tegutseda, vaid neil oleks omavahel rohkem pistmist ja põimumist ning katel võimaldab seda teha,» seletas Jalakas. «Niisugune on mudel, mida oleme püüdnud seniste kultuuritehaste ja kultuurimajade kogemusi arvestades edasi arendada.»
Projekti järgi peaks suures saalis olema umbes 600 istekohta. Sellele lisandub pisem tsirkusesaal, kus saavad tegutseda akrobaatika- ja tsirkuseinimesed.
Veel tuleb hoonesse katlasaal, mis kujutab endast justkui linnaväljakut, kus on võimalik koosolekuid ja loenguid pidada ning muid erinevaid ettevõtmisi korraldada. Rajatakse ka pisemaid saale, mida saab kasutada tantsuetendusteks või lihtsalt ettevalmistusruumidena.
Vaidlused ei lõpe
Katlahoone kõrval asub veel üks põnev hoone – endine gaasitorn, mis tulevikus peaks endast kujutama heliinstallatsioonide keskust ehk arhitektuuri ja muusika sümbioosi. Katlasse viiv kaldtee saab aga projekti järgi üheks sissepääsuks ning ühenduslüliks katla ja kaasaegse kunsti muuseumi vahel. Põhiliselt käsitletakse seda šahti aga ekspositsioonipinnana.
Kuigi katla projekt on valmis, ei oska praegu keegi öelda, millal ehitamiseks läheb, sest riigihanke osalised vaidlevad kohtus ja ehitus on peatatud. Jalakase sõnul ei näe tema küll nendel vaidlustel lõppu, aga järgmisel suvel Tallinna kultuuripealinna raames tahetakse katlas igal juhul mingeid suuremaid ettevõtmisi korraldada.