Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Lauamäng teeb hea seltskonna veel paremaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lauamäng «Ärihai»
Lauamäng «Ärihai» Foto: SCANPIX

Lauamäng sõprade ja sugulastega teeb tuju heaks ja võimaldab – erinevalt arvutimängudest – meeldivate inimestega silmast silma suhelda. Postimees tegi ülevaate mõnedest uuematest algupärastest Eesti lauamängudest, mida võib pühade aja veetmiseks proovida.

«Ärihai» idee on lõpuni välja arendamata
«Ärihai»,
750 krooni, Business School OÜ

«Ärihaid» võivad mängida kaks kuni kuus vähemalt 12-aastast osalist. Mäng koosneb kahest osast, esimeses luuakse oma firma ja teises hakatakse teenitud raha eest börsil mängima. Olgu kohe ära öeldud, et sõltumata osalejate hulgast mängitakse enamasti siiski «laua vastu». See tähendab, et mängijate vastastikune tegevus on minimaalne. Hea tahtmise korral võib seda ka üksi laduda nagu pasjanssi.

Mängijad liigutavad oma nuppe mööda lauda vastavalt täringusilmadele ning investeerivad oma firmadesse. Aeg-ajalt tuleb vastata Ärikooli küsimustele, mis on juba keskastme õpilase jaoks küllalt lihtsad. Veidi vaheldust pakuvad minimängud, millega saab raha võita või kaotada. Teises osas on eesmärk firmaarendusega teenitud raha börsil mitmekordistada.

«Ärihai» teeb hästi selgeks ärimaailma põhiterminid ja mehaanika. Mängumõnuga on lugu kehvem. Kui ühe mängija tegevus vähegi teisi mõjutaks, oleks mäng huvitavam. Siin puudub võimalus arendada mitut firmat korraga, neid ühendada ja üle võtta. Börsihinnad sõltuvad täiesti juhusest ehk enne järgmist käiku võetavast sündmuskaardist, mis näitab, kuidas hinnad liiguvad.

Katse näitas, et reaalsed kogemused ärimaailmas ei tule seda mängu mängides kuidagi kasuks. Teiste mängijate reaktsioonid mängusündmustele on ettearvatavad, aga sellest pole kasu: nagu öeldud, mängib iga osaline laua, mitte üksteise vastu. Taasmängimisväärtus on parimal juhul keskmine.

Visuaalse poole pealt jookseb «Ärihai» lati alt läbi. Küllalt kalli mängu laud hakkab pärast paar korda voltimist narmendama ja graafiline lahendus paneb oma ebaühtlusega silmad valutama.
Hendrik Alla
---------------------------------------------------

«Surmatantsus» mängivad Jumal ja Kurat
«Surmatants»,
380 krooni, Revaler

Linnar Priimägi pakkus kultuuripealinna mainekujundusprojekti käigus välja idee, et Tallinn võiks end populariseerida Bernt Notke «Surmatantsu» (15. sajandi lõpp) tutvustades.

Asko Künnap ja Priit Isok tegid «Surmatantsu» teemal lauamängu. Nagu teisi nende mänge (ussisõnade ja hundimäng), on ka seda lust kätte võtta, sest disainile pöörab mänguloojate duo erilist tähelepanu. Mäng koosneb «Surmatantsu» reprodutseerivast mängulauast, kahte sorti mängukaartidest ja mündist, mida visates määratakse mängujärjekord. Paraku on paksule papile trükitud mängulaua liigendid nii jäigad, et seda tuleb jõuga siledaks voltida, mis ähvardab mängu kahjustada.

Mängida saab vaid kahekesi, kusjuures üks mängijaist kehastub Jumalaks ja teine Kuradiks, kes lähevad võitlusse «Surmatantsul» kujutatud figuuride hingede pärast. Hinged on erineva punktiväärtusega, mida tuleb strateegiat kujundades arvestada. Paradiis ja Põrgu kasutavad hingede haaramiseks kummalegi poolele iseloomulikke jõudusid, üritades samas vastase püüdlusi neutraliseerida.

Jõukaarte käiakse kordamööda ja pärast selle mänguväljale asetamist võib vastase omi piiluda, et tema taktikast aimu saada. See võimaldab kasutada pettevõtteid ja bluffi.

Kui mõlemad mängijad on oma trumbid lauale ladunud, arvestatakse nende tugevuse pealt kokku, kes millised hinged endale saab. Viigiseisus visatakse münti. Hingeväärtuste summa määrabki mängu võitja.
Üks mänguvoor kestab paarkümmend minutit. Kuna korraga saab mängida vaid kaks inimest, võib suuremas seltskonnas mängu korraldada turniirisüsteemis nagu näiteks jalgpallis. Mängu võib mängida lõputult.

Mängijal võiks lugemine-arvutamine soravalt selge olla, karbil soovitatakse vanusevahemikuks 9–99 aastat. «Surmatantsu» võiksid vältida inimesed, kes ettetulevaid religioosseid mõisteid liiga tõsiselt võtavad. Neljas keeles mänguõpetus ja seletav tekst Notke maali kohta teevad sellest hea suveniirkingituse.
Hendrik Alla
---------------------------------------------------

Märksõnad

Tagasi üles