Lauamäng sõprade ja sugulastega teeb tuju heaks ja võimaldab – erinevalt arvutimängudest – meeldivate inimestega silmast silma suhelda. Postimees tegi ülevaate mõnedest uuematest algupärastest Eesti lauamängudest, mida võib pühade aja veetmiseks proovida.
Lauamäng teeb hea seltskonna veel paremaks
«Ärihai» idee on lõpuni välja arendamata
«Ärihai», 750 krooni, Business School OÜ
«Ärihaid» võivad mängida kaks kuni kuus vähemalt 12-aastast osalist. Mäng koosneb kahest osast, esimeses luuakse oma firma ja teises hakatakse teenitud raha eest börsil mängima. Olgu kohe ära öeldud, et sõltumata osalejate hulgast mängitakse enamasti siiski «laua vastu». See tähendab, et mängijate vastastikune tegevus on minimaalne. Hea tahtmise korral võib seda ka üksi laduda nagu pasjanssi.
Mängijad liigutavad oma nuppe mööda lauda vastavalt täringusilmadele ning investeerivad oma firmadesse. Aeg-ajalt tuleb vastata Ärikooli küsimustele, mis on juba keskastme õpilase jaoks küllalt lihtsad. Veidi vaheldust pakuvad minimängud, millega saab raha võita või kaotada. Teises osas on eesmärk firmaarendusega teenitud raha börsil mitmekordistada.
«Ärihai» teeb hästi selgeks ärimaailma põhiterminid ja mehaanika. Mängumõnuga on lugu kehvem. Kui ühe mängija tegevus vähegi teisi mõjutaks, oleks mäng huvitavam. Siin puudub võimalus arendada mitut firmat korraga, neid ühendada ja üle võtta. Börsihinnad sõltuvad täiesti juhusest ehk enne järgmist käiku võetavast sündmuskaardist, mis näitab, kuidas hinnad liiguvad.
Katse näitas, et reaalsed kogemused ärimaailmas ei tule seda mängu mängides kuidagi kasuks. Teiste mängijate reaktsioonid mängusündmustele on ettearvatavad, aga sellest pole kasu: nagu öeldud, mängib iga osaline laua, mitte üksteise vastu. Taasmängimisväärtus on parimal juhul keskmine.
Visuaalse poole pealt jookseb «Ärihai» lati alt läbi. Küllalt kalli mängu laud hakkab pärast paar korda voltimist narmendama ja graafiline lahendus paneb oma ebaühtlusega silmad valutama.
Hendrik Alla
---------------------------------------------------