Aastaid Moskvas töötanud suursaadik Mart Helme sõnul on Eestis riigireetjaid rohkem kui arvata osatakse ning neid võib leida nii ministeeriumidest kui ka parteidest.
Helme: riigireetjaid jagub nii ministeeriumidesse kui ka parteidesse
Venemaa on vaikselt ja kavalalt ülesehitanud oma võrgustiku ja seda mitte ainult Eestis, vaid ka mujal, rääkis suursaadik Mart Helme eile ETV saates «Paar».
Tema sõnul katab see luurevõrgustik nii poliitilise kui ka ärimaastiku ning lisaks tavalistele agentidele on värvatud ka mõjuagente, kelle ülesandeks on kujundada avalikku arvamust, avaldada survet valitsusele.
«Kaastöötajaid on kõikides parteides, ministeeriumides. See võrgustik on väga suur ja sellele tervikuna jälile jõuda on praktiliselt võimatu,» sõnas ta.
Küsimusele, kui palju agente Eestis tegutseb, vastas Helme tsiteerides ühe KGBlase vastust samalaadsele küsimusele: «Vähem kui te kardate, kuid rohkem kui te arvate oskate».
Simmi asemel värvatakse uut luurajat
Rääkides Herman Simmi juhtumist, ei välistanud suursaadik võimalust, et Vene luure mängis teadlikult mehe Eesti poolele kätte, kuna tema kaudu ei saadud enam olulist infot. «Seetõttu ta kukutati sisse, et juhtida tähelepanu kõrvale, käivitati suur skandaal, aga samal ajal käivitatakse hoopis teisi liine,» sõnas Helme.
Saadiku sõnul nõustuvad inimesed spioneerima kahel põhjusel, üheks on hirm ja teiseks ahnus.
Spioonile makstava tasu suurus sõltub osutatavatest teenetest ja sellest kui oluline on edastatav info.
«On küllalt selliseid inimesi, kellele ei maksta praktiliselt midagi, keda hoitakse hirmunööri otsas,» sõnas ta.
Helme oletas, et Simm võis olla šantažeeritav oma nõukogude mineviku kaudu.
«Praegu on Eestis väga palju inimesi, kes olid omal ajal KGB kaastöölised ja kes on ka praegu ühiskondlikult väljapaistval positsioonil ja kes loomulikult teavad, et niipea, kui nad astuvad vale sammu, võivad nad langeda,» selgitas ta.