Reinsalu: trahvid ei ole selleks, et väärteod oleksid kättesaadavad

Urmas Reinsalu Foto: Tauno Tõhk / valitsuse kommunikatsioonibüroo

Justiitsminister Urmas Reinsalu nentis riigikogu infotunnis, et väärteotrahvide suuruse sidumine inimeste sissetulekutega muudaks väärteomenetluse pikaks ja kohmakaks, kuid see poleks õige.

Justiitsminister Urmas Reinsalu nentis, et praeguste trahvimääradega on rahalise karistuse mõju kadunud. Ta tõi näite, et alla 200-eurose asja varastamisel on keskmine määratud karistus 67 eurot.

«Tõsi on see, et trahvid on mõeldud ühiskonnas selleks, et sanktsioneerida tegusid, millest tuleb hoiduda. Trahvid ei ole mõeldud selleks, et sanktsioneeritud teod oleks kõigile kättesaadavad, nii vaesematele inimestele kui ka rikkamatele inimestele. See ei ole trahvide eesmärk, ütlen kohe selgelt ära,» rõhutas Reinsalu.

Reinsalu kinnitas, et tal ei ole avaliku debati põhjal tekkinud tunnet, et kavandatav eelnõu oleks oma olemuselt vildakas, ning viitas, et õiguskomisjon arutab justiitsministeeriumi töötajate osalusel teemat uuesti esmaspäeval.

Ta imestas, et kui mullu 1. jaanuarist kuritegude trahvimäärasid peaaegu kolmekordistati, mingit olulist sotsiaalset poleemikat ei tekkinud, nagu nüüd väärteotrahvide tõstmise teemal. «Ütleme, kuritegude puhul me eeldame ühiskonnas, et kuritegude sooritamine ei pea olema kõigile taskukohane, n-ö kättesaadav,» osutas ta.

Riigikogu liige Jüri Adams osutas aga tähelepanu sellele, et kavandatav trahvide sidumine inimeste sissetulekutega tähendab trahvide määramise venimist. «See tähendab karistuse lõpliku määramise edasilükkamist aastate taha, kui näiteks kavatsetakse see suuruse alusel vaidlustada kolmes kohtuastmes,» märkis Adams.

Reinsalu nõustus selle hinnanguga: «See muudab väärteo menetlemise tegelikult keeruliseks nii logistilises mõttes kui ka paindumatuks.»

Reinsalu väljendas arusaama, et väärtegude menetlus peaks olema võimalikult lihtne ja võimalikult paindlik, mitte vastupidi. «Nii et selles mõttes me ei ole langetanud otsuseid selles suunas ka tänase eelnõuga, et muuta süsteemi paindumatuks või tekitada olukorda, kus aastate pärast tuvastatakse inimese sissetulekud, mis oli minevikus.»

«Lisaks, kui võtta aluseks tänane loogika trahviühikute mõttes, siis ta paradoksina lööb kõige valusamalt just keskmise ja väikese sissetulekuga inimeste rahakotile, nagu me analüüsiga näitasime. Selle ümbertegemiseks tuleks vaadata üksikult läbi kõik konkreetsed karistuse trahvimäärad,» ütles Reinsalu ja lisas, et justiitsministeerium teeb selle kohta veel täiendava analüüsi.

«Kuid üldine suund väärtegude puhul peaks olema selline, et me peaksime oma väärtegude kataloogi kriitiliselt üle vaatama ja olema valmis ka tulevikus seal teatud nimekirja maha kriipsutama asjadest, mis ei peaks olema karistusregistrisse kantavad,» lisas Reinsalu.