Kadunud inimeste otsimisega tegelev SA Kadunud kutsus täna kokku kadunud inimeste vanemad, et anda ühine pressikonverents. Tutvustati sihtasutuse tööd ja võimalusi kadunud inimeste tõhusamaks otsimiseks.
Galerii: kadunud inimeste lähedased ja kadunute otsijad andsid emotsionaalse pressikonverentsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SA Kadunud juht Aare Rüütel tõi välja, et kõige värskemate andmete kohaselt on veel leidmata 35 mullu kadunud inimest. Kõik laua taga istunud nõustusid, et seda on väikese Eesti kohta liiga palju.
Küll aga avaldas Rüütel heameelt, et eilsel kohtumisel riigikogu õiguskomisijonis oldi üksmeelel selles osas, et kadunud inimeste paremaks otsimisi saab nii mõndagi ära teha. Rüütli hinnangul ei kasutata täna paraku kõiki õlekõrsi - nii võiks olla menetlejale ligipääsetav ka pangasaladus ning kolmandate isikute kõneeristus. See aitaks kriitilise aja ehk esimese viie kadumispäeva lõpuks koguda täpsema info.
Selleks, et jätkata kadunud inimeste otsinguid ka pärast esimese viie päeva möödumist, on sihtasutus loonud otsingufondi. «Fondi annetatavad summad aitavad katta üle viienda päeva jätkuvate maastikuotsingute kulud kütusele ja kasutatavale tehnikale. Samuti võimaldab inimeste toetus palgata kadunu leidmiseks pensionile jäänud või koondatud uurijaid ja kriminaliste,» rääkis Rüütel fondi võimalustest kadunute lähedasi toetada.
Pressikonverentsil osalesid ka augusti lõpus teadmata kadunud 21-aastase Kristo Kingo vanemad ja oktoobri keskel kadunud 26-aastase Jaanus Kibali isa. Samuti võtsid esimesest taolisest pressikonverentsist osa 2007. aasta jaaniööl Pärnu rannas jäljetult kadunud 19-aastase Maris Järve 2000. aasta 16. jaanuaril Rummu alevis Harjumaal jäljetult kadunud 13-aastase Katrin Erriti emad.
Kohal olid ka oktoobris Võrus jäljetult kadunud Markkuse vanemad. Homme möödub 17-aastase poisi kadumisest viis kuud. «Me tahame oma lapse üles leida ja selleks tuleb midagi teha teisiti, kui on seni tehtud,» ütles oma pöördumises Markkuse ema Marika.
«Kadunute puhul ei ole üldistustele ja eelarvamustele kohta. Teismeliste kadumise kohta kuuleme sageli suhtumist, et ah, küllap ise läks,» rääkis sügisel kadunud poisi ema. Just nii väideti Marika sõnul ka neile, ehkki ema kinnitusel andis poeg alati oma käikudest teada. «Ta tuli koolist ja andis teada «ma jõudsin nüüd koju», «emps, ma tegin nüüd süüa», «emps ma lähen trenni,» tõi ta näiteid.
Seega peaks politsei tema hinnangul rohkem hindama käitumismustreid, mis annaks kinnitust, kas kodust lahkumine oli teadlik või mitte. Samuti rõhutas ta kriminaalmenetluse olulisust. «Me sooviksme, et politsei- ja piirivalveametis oleksid eriväljaõppega inimesed, kes ei tegele kadunud inimestega nagu varastatud esemetega väärteomenetluse korras.»
Teadmata kadunud inimeste kohta leiab rohkem infot nii politsei kui SA Kadunud koduleheküljelt.