/nginx/o/2015/05/06/4034853t1hd659.jpg)
Riigikogus läbis täna opositsiooni vastuseisust hoolimata teise lugemise parlamendikomisjonide protokolle ja salvestisi puudutav eelnõu, mille kohaselt istungite helisalvestisi ei säilitata; samas leidsid mitmed saadikud, et salvestiste võimalikku alleshoidmist peaks eraldi arutama, kuid alles pärast eelnõu vastuvõtmist.
Opositsioonilise Keskerakonna, Vabaerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon tegid küll mitu muudatusettepanekut, mis oleks kohustanud komisjone oma istungeid salvestama ja lindistusi alles hoidma, kuid ükski neist ei leidnud põhiseaduskomisjonis ega ka täna täiskogus toimunud hääletustel võimuliidu vastuseisu tõttu toetust. Seega käsitletakse salvestisi eelnõus endiselt abimaterjalina, mis tuleb protokolli valmimise järel hävitada.
Vabaerakonna fraktsioon tegi ühtlasi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid kuna seda toetas 30 opositsioonisaadikut, vastu oli aga 48 koalitsiooni kuuluvat riigikogu liiget, ei leidnud seegi täiskogus toetust.
Põhiseaduskomisjoni esimehe, reformierakondlase Kalle Laaneti sõnul avaldati komisjonis eelnõu arutelul küll arvamust, et ajaloo huvides peaks istungite salvestisi säilitama, sest see võimaldaks hiljem teada saada, milline oli vaidluste tonaalsus ning kui kirglikult debatti peeti. Komisjonis pakuti tema sõnul ka välja, et päevapoliitilised materjalid võiks teatud ajaks salastada.
«Samas leiti, et kuigi komisjoni istungite salvestiste säilitamine ajaloo huvides on väga hea, siis selles riigikogus konsensust leida on peaaegu võimatu ning eelnõu jääks seadusena vastu võtmata. Seega on mõistlikum minna edasi eelnõuga sellisel kujul, et kehtestatakse kindlad nõuded komisjoni istungi protokollile, ning võtta eelnõu seadusena vastu,» rääkis Laanet, kelle sõnul on eelnõu eesmärk muuta just protokollid senisest põhjalikumaks, et need kajastaksid nii istungi käiku, otsuste kujunemist, sõnavõtjate seisukohti kui nimeliselt ka hääletustulemusi.
Hiljem saadikute küsimustele vastates märkis Laanet, et kui kõik komisjonid hakkaksid oma istungeid salvestama – praegu teeb seda 11 alalisest komisjonist aeg-ajalt kolm ja osaliselt veel kaks – ning salvestised peaksid vastama teatud tingimustele, nõuaks see riigikogult hinnanguliselt 350 000 euro suurust investeeringut.
«Kui me nüüd kõik asjad lauale toome ja hakkame seda arutama otsast peale, siis päeva lõpuks me jõuame sinna, et kõik komisjonid ei taha salvestada, ja jõuame jätkuvalt selleni, et kas miinimuminvesteering 350 000 on otstarbekas ja tasakaalus. Ja nii need otsused tuleb teha,» rääkis ta.
Vabaerakondlane Jüri Adams avaldas arvamust, et riigikogu töös sündivate materjalide arhiveerimist peaks kõigi fraktsioonide osavõtul siiski arutama. «Kui selleks on vaja mingisuguseid uusi koosseise või rahasummasid, siis peaks nendega tegelema. Aga praeguse olukorra jätkumine, kus sisuliselt teadlikku arhiveerimistööd ei toimu, on minu arust natukene vastutustundetu, ütleksime pehmelt,» märkis ta.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Mart Nutt leidis, et kõnealune eelnõu tuleks riigikogus vastu võtta, sest muidu jääb kehtima praegune olukord, kus pole korralikke protokolle ja salvestiste küsimus pole samuti reguleeritud.
Samas märkis ta, et mida rohkem riigikogu tööd käsitlevat materjali jääb tulevikuks, seda parem. «Väga tore, kui me otsustame, et salvestised hakkavad olema komisjoni töö üks osa, need säilitatakse kokkulepitult nii kaua, kui me seda vajalikuks peame. Selle vastu ei saa kindlasti mitte midagi olla,» lausus ta, kuid lisas: «Võtame selle seaduse vastu sellisel kujul, milles me suudame kokku leppida, ja tuleme selle salvestiste teema juurde tagasi, kui me peame seda vajalikuks.»
Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv riigikogu esimees Eiki Nestor ütles samuti, et ilmselt tullakse salvestiste teema juurde tagasi.
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)