/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2016/03/21/5181207t1h1145.jpg)
Võru linnas ja maakonnas peaks alates aprillist sõitma 20 tuliuut Iveco surugaasibussi, aga paraku pole see võimalik, sest Võrus pole ei surugaasitanklat ega isegi mitte maagaasitoru.
Tellijale
Võru ühistranspordihankest kujunes absurditeater (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle absurdi kaasavaraks on hulk vaidlusi riigihangete vaidlustuskomisjonis ja kohtus – alles eile langetas Tartu ringkonnakohus otsuse, mis annab riigi ja eelkõige Võru maavanema Andres Kõivu tegevusele karmi hinnangu.
Surugaasi ehk kokku surutud maagaasi võtavad suuremate linnade tanklad otse maagaasitorust, aga Võrru maagaas ei jõua.
Kogu lugu saab aga alguse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eesmärgist jõuda 2020. aastaks niikaugele, et kümnendik transpordis kasutatavast kütusest pärineks taastuvatest energiaallikatest. See tähendab nii vedelate biokütuste, elektrisõidukite kui ka biometaani kasutamist, ent viimast Eestis ei toodeta.
Eestis tegutseb küll praegu paarkümmend biogaasijaama reoveepuhastite, prügilate ja farmide juures, ent enamasti on need väiksed tootjad, kes kasutavad saadud gaasi enda tarbeks. Pealekauba pole biogaas veel biometaan – bussidele sobiliku kütuse saamiseks on vaja biogaasi töödelda.