/nginx/o/2016/03/15/5161439t1h0635.jpg)
Elatisvõlgnikest üle 40 protsendi on otsustanud põhimõtteliselt oma lastele elatist mitte maksta ja maksma ei pane neid ka kohus – vaid iga viies kohtuotsuse saanud elatisvõlgnik hakkab seda täielikult täitma, selgub täna avaldatud uuringust.
Uuring: kohtusse pöördumine elatisvõlgnikku maksma ei pane (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtusse pöördumine ei too automaatselt kaasa elatist mittemaksvate vanemate käitumise muutumist, tõdeb Balti Uuringute Instituudi värske uuring «Lapse ülalpidamiskohustuse täitmine üksikvanemaga perekonnas». Kohtusse pöördumine võib põhjustada hoopis kiuslikku ja põhimõtteliselt mittemaksmist solvumise tõttu.
Kohtuotsust ei täida üldse 55 protsenti elatisvõlgnikest, osaliselt täidab 27 protsenti, täielikult täidab vaid 18 protsenti.
Ligikaudu kolmandik elatist mittemaksvatest lapsevanematest ei maksa oma lastele elatist olukorra sunnil, nad on kas töötud või väga väikese sissetulekuga. Kuid 41 protsenti võlgnikest on põhimõtteliselt otsustanud elatist mitte maksta ning varjavad oma tegelikke tulusid ja vara. Uuring toob välja, et nende hulgas on ka inimesi, kes on ekslikul arvamisel, et kui naine on leidnud endale uue elukaaslase, siis on selle uue elukaaslase mure last ülal pidada.
Uuring toob välja, et tervelt 81 protsendil juhtudel ei osale teine lapsevanem üksikvanema lapse kasvatamises või teeb seda väga vähe. Pooltel juhtudel kontaktid lapse ja teise vanema vahel kas puuduvad täielikult või toimuvad kord aastas.
65 protsenti üksikvanematest ei saa mingit tuge kelleltki teiselt (näiteks lapse vanavanematelt või sugulastelt) ja kasvatavad oma last täiesti üksi.
Uuringust selgub ka, et täpselt pooltel lahus elavatel lapsevanematel on oma lapse ees võlgnevus Keskmine võlgnevus viimase 12 kuu jooksul on 2160 eurot, keskmine võlgnevus kogu võlgnevusperioodi peale kokku 10 364 eurot.
Kohtusse pöörduvad peamiselt kõrgharidusega üksikvanemad ja need üksikvanemad, kelle rahaline olukord on parem. Viiendik üksikvanematest pole aga julgenud kohtuteed ette võtta teise lapsevanema ähvarduste tõttu.
Uuring tõdeb ka, et välisriigis elavalt elatisvõlglaselt on keeruline raha kätte saada ja elatisvõlgnikud on sellest teadlikud – lapsevanemad, kes on suundunud elama ja tööle välisriiki, jätavad suurema tõenäosusega raha maksmata kui Eestis oma lapsest lahus elavad lapsevanemad.
Uuringus osales 676 üksikvanemat, neist 614 olid naised ja 62 mehed.
Viimase rahvaloenduse andmeil oli Eestis 36 216 üksikvanemaga leibkonda. Statistika näitab, et elatise kättesaamisega on probleeme igal neljandal üksikvanemal. Üksikvanemaks on enamasti naised: 2011. aastal oli üksikemasid 92 protsenti ja üksikisasid kaheksa protsenti kõigist üksikvanematest. Mullu oli kohtutäiturite käes üle 12 000 elatisraha juhtumi.