Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Hänni astus salvestiste eelnõu vastu välja: see plaan on mõistusevastaselt tagurlik (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Liia Hänni
Liia Hänni Foto: Peeter Langovits

E-riigi Akadeemia e-demokraatia vanemekspert, kunagine Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni nimetas homme teisele lugemisele jõudvat parlamendikomisjonide protokolle ja salvestisi puudutavat eelnõu mõistusevastaselt tagurlikuks, sest sellega kavatseb riigikogu likvideerida suure osa oma tegevuse tõendusmaterjalist.

Hänni kirjutas täna põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas, et on huviga jälginud riigikogus toimuvat debatti komisjonide istungite jäädvustamise üle, sest see puudutab kodanike põhiseaduslikku õigust saada teavet riigiasutuste, sealhulgas riigikogu tegevuse kohta.

«Kahjuks on see aspekt senistes aruteludes kõrvale jäänud, mille tulemusena vaadeldakse riigikogu komisjonides toimuvat ainult kui riigikogu sisemise töökorralduse küsimust. Milleni selline kitsarinnaline käsitlus viib, on näha homme teisele lugemisele suunatud eelnõust, kus piiratakse avalikkuse juurdepääsu suurele hulgale riigikogu tööd kajastavale teabele,» märkis ta ning soovitas muudatuste teise lugemise katkestada.

Hänni meenutas, et parlamendi eelmine koosseis ei suutnud komisjonide istungite jäädvustamise teemale lahendust leida. «Teatavasti vallandas siis avalikkuse pahameele istungite salvestiste hävitamise plaan, mis jäi katki – salvestised otsustati anda arhiivi. Lisaks jõuti arusaamale, et 2004. aastal sisse viidud korda, mille kohaselt protokoll ei pidanud enam kajastama komisjonis toimunud arutelu sisu, tuleb muuta ja taastada varasemalt kehtinud põhjalikemate protokollide nõue,» kirjutas ta.

Komisjonide istungite salvestamist eelnõu ette ei näe, seega kaob vähemgi võimalus kunagi teada saada, kuidas langetati otsuseid, mis võisid kujundada Eesti ajalugu.

Hänni sõnul on põhiseaduskomisjonis nüüd valminud eelnõu, mille kohaselt peab komisjoni istungi protokoll kokkuvõtlikult kajastama arutelu käiku ja seisukohtade kujunemist, sõnavõtja seisukohad tuleb refereerida ning hääletustulemus kanda protokolli nimeliselt. «Siinkohal võiks kodanikud rõõmustada võimaluse eest tutvuda seadusloome «köögipoolega», kui mitte eelnõu heade kavatsuste varjus ei toimuks midagi sellist, millega rahvaesinduse tööd väärtustav kodanik ei saa leppida,» lausus ta.

Hänni märkis, et esiteks ei kajasta protokoll eelnõu järgi riigisaladust, salastatud välisteavet ja muud sensitiivset teavet. Tema sõnul ei pea sellist teavet loomulikult avalikult esitama, kuid probleem on selles, et aruteludest ei pruugi jääda mingit jälge.

«Komisjonide istungite salvestamist eelnõu ette ei näe, seega kaob vähemgi võimalus kunagi teada saada, kuidas langetati otsuseid, mis võisid kujundada Eesti ajalugu. Loomulik oleks ka sellised komisjoni istungid protokollida, seades protokollidele juurdepääsupiirangu, vajadusel kas või paariks inimpõlveks,» ütles ta.

Omaette küsimus on Hänni sõnul see, kuidas hakkavad komisjonid koostama põhjalikke protokolle, kui istungite salvestamisest loobutakse. Ta viitas põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti esimesel lugemisel antud selgitustele, mille järgi oli salvestamisest loobumine eelnõu ettevalmistamisel fraktsioonide vahel saavutatud kompromiss.

«Siiski tõstatus täiskogu istungil küsimus, kuidas põhjalikku protokolli teha, kui komisjoni istungit ei salvestata. Laaneti selgituse kohaselt peaks iga komisjon ise otsustama, kuidas nad protokollid tehtud saavad, lindistagu kas või mobiiltelefoniga. Ilmselt pidas komisjoni esimees silmas seda, et sellise helisalvestise saab pärast protokolli valmimist kustutada,» kirjutas Hänni.

Tema sõnul pole olukord siiski nii lihtne, sest avaliku teabe seaduse kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites.

«Ka mobiiliga salvestatud komisjoni istung on seaduse mõttes avalik teave, millele juurdepääsu ei saa suvaliselt piirata ega teavet hävitada. Ilmselt on põhiseaduskomisjon sellest «riskist» olnud teadlik, sest vaadeldavas seaduseelnõus on säte, millega tahetakse välistada igasugune risk niinimetatud abistavate materjalide avalikustamiseks – neid ei säilitata ning need on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks,» märkis ta.

Hänni sõnul on see riigikogu töö läbipaistvuses praeguse olukorraga võrreldes pikk samm tagasi. «Seni on võimalik riigikogus leiduvat teavet teabenõudega küsida ja selle väljastamisest keeldumiseks tuleb konkreetne teave tunnistada asutuseseiseseks kasutamiseks. AK-märget saab reeglina seada viieks aastaks, pärast seda tuleb langetada otsus teabe arhiveerimise otstarbekuse kohta,» ütles ta.

Nüüd aga kavatseb riigikogu suure osa oma tegevuse tõendusmaterjalist likvideerida ja see on Hänni hinnangul palju suurem probleem kui eelmise koosseisu vallandatud «lindiskandaal». «Riigikogus toimuvat jälgides tekib paratamatult küsimus – kuidas on see võimalik? Ajal, kus maailma parlamendid järjest rohkem avalikustavad oma tegevust, toimub Eestis, maailmas tunnustatud e-riigis midagi nii mõistusevastaselt tagurlikku. Kas kodanikel on piisavalt mõjuvõimu, et selline areng peatada?» küsis ta täna riigikogule saadetud kirjas.

Parlamendi põhiseaduskomisjon lükkas eelmisel nädalal tagasi kõik opositsiooni ettepanekud, mis oleks kohustanud parlamendikomisjone oma istungeid salvestama ja lindistusi alles hoidma, seega käsitletakse salvestisi endiselt abimaterjalina, mis tuleb protokolli valmimise järel hävitada. Komisjoni reformierakondlasest esimehe Kalle Laaneti sõnul leiti, et komisjonid ei pea salvestisi tegema ning jääb nende enda otsustada, milliseid abivahendeid nad protokolli koostamiseks kasutavad. Tema sõnul ei pidanud komisjon ka abimaterjalide säilitamise kohustust põhjendatuks.

«Kuivõrd eelnõu eesmärgiks on edaspidi põhjalike protokollide tegemine komisjonide istungitest ning seeläbi avalikkuse informeerimine komisjoni kinnistel istungitel toimuvast, siis ei ole vajadust kohustada komisjone tegema istungitest dubleerivaid teabekandjaid helisalvestise näol. Ka ajaloolaste jaoks muutuvad just protokollid väärtuslikeks teabekandjateks,» märkis Laanet eelnõu teise lugemise seletuskirjas.

Kodu- ja töökorra seaduse muudatused jõuavad taas riigikogu ette teisipäeval, mil komisjon soovitab eelnõu teise lugemise lõpetada.

Tagasi üles