/nginx/o/2016/03/19/5175635t1h03df.jpg)
Suurettevõtja Tõnis Palts kirjutas suhtlusvõrgustikus, et Ida-Saksamaal Erfurti lähistel olev Buchenwaldi koonduslaagri memoriaal tuleks nimetada ümber päikeselaagriks, sest laagrist elusalt pääsenud inimesed hakkasid vabadust teist moodi hindama ja päike paistis neile hoopis armsamana.
«Ma tunnen tohutut depressiooni Euroopas elades,» kirjutas Palts Facebookis. «Näiteks mind rõhub see, et on olemas Buchenwaldi koonduslaager. Paljud inimesed pääsesid ju elusana sealt. Usun, et nad hakkasid pärast seda vabadust teist moodi hindama ja päike paistis neile hoopis armsamana. Võiksime oma algatust eksportida Euroopasse ja paluda nimetada see muuseum ümber Buchenwaldi Päikeselaagriks. Jääme eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks.»
Buchenwaldi koonduslaager alustas tegevust 1937. aasta juulis. Algul hoiti seal natsirežiimi vastaseid, jehoviste ja homoseksuaale. Alates 1938. aasta novembrist toodi Buchenwaldi umbes 10 000 juuti, kes aga 1942. aasta oktoobris Heinrich Himmleri käsul Auschwitzi laagrisse viidi. Seejärel toodi Buchenwaldi nõukogude sõjavangid, kellest üle 8000 hiljem kuklalaskudega hukati.
Buchenwaldi koonduslaagrist käis kokku läbi üle 240 000 vangi, kellest vanglajuhtkonna registri andmetel hukkus 34 000. Tegelik Buchenwaldis hukkunute arv on hinnanguliselt aga kuni 50 000 vangi.
Koonduslaagrid leiutati Suurbritannias 19. ja 20. sajandi vahetusel. Esimesena kasutati neid Lõuna-Aafrikas peetud Buuri sõjas.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)