Tabel: pagulaste korteritoetused enne ja pärast uut seadust

Üürikorterite kuulutused. Foto: Toomas Huik

Eile riigikogus heaks kiidetud nn pagulasseadusega muudeti muu hulgas ka seda, kui suured hakkavad maksimaalselt olema pagulaste eluasemehüvitised.

Seaduseelnõuga, millega muudeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust, kehtestati Eestisse saabuvatele varjupaigataotlejatele kindlad kriteeriumid, kohustati neid läbima kohanemisprogrammi, õppima eesti keelt ning austama Eesti seadusi ja kultuuri.

Muu hulgas vähendati alates 2013. aastast kehtinud suuri toetusi eluasemele. Kaotati toetused remondi tegemiseks või korteri sisustamiseks.

«Muudatuse eesmärgiks on tagada rahvusvahelise kaitse saajate ja alaliste elanike ühetaoline kohtlemine, kuid säilitades siiski võimaluse toetada rahvusvahelise kaitse saajate esmast kohanemist. Viimast eelkõige ühekordselt eluruumi üürisuhte alustamisega seotud kulude katmise kaudu,» seisab seaduseelnõu seletuskirjas.

Seletuskirjas märgitakse, et survestades inimeste majutuskeskusest välja kolimist, kuid mitte toetades vajaduse põhiselt eluruumi üürimist, tekib olukord, kus inimesed jäävad tänavale või liiguvad varjupaikadesse. See tähendab olulist koormuse kasvu kohalikele omavalitsustele, eelkõige suurematele linnadele.

«Sellest tulenevalt teeme ettepanku säilitada võimalus vajadusel toetada rahvusvahelise kaitse saajat eluruumi üürimisel, kuid oluliselt vähendades hüvitise suurust ning tuues määra perekonnapõhiseks. Samuti seades tingimuseks, et eluruumi üürimist toetatakse vajadusel ainult nende rahvusvahelise kaitse saajate puhul, kes on rahvusvahelise kaitse menetluse ajal viibinud majutus- või kinnipidamiskeskuses,» lisatakse dokumendis.

Olgu märgitud, et ülejäänud toetuste osas pagulastel Eestis alaliselt elavate inimestega võrreldes erisusi pole. Neil on samamoodi õigus toimetulekutoetusele, mille piir on 2016. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 130 eurot kuus.

Tabel muudatustega:

Varem kehtinud	Nüüd kehtima hakkav	Kulu enne	Kulu nüüd
Eluaseme üürikulu ja kõrvalkulud ning ühekordselt eraomanikuga sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulud kaetakse kuni kahe aasta vältel. Eluaseme üürikulu kaetakse elamuseaduse kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ulatuses kuni 0,3 toimetulekupiiri määra ruutmeetri kohta.	Eluruumi ühekordselt üürilepingu sõlmimisega seotud kulud. Eluruumi üürilepingu sõlmimisega seotud kulu kuni 6 toimetulekupiiri määra perekonna kohta.	1 inimese kohta tehtav maksimaalne kulu 33X0,3x130X24=30 888 eurot	1 inimese/perekonna kohta tehtav maksimaalne kulu 6x130=780 eurot
Vajadusel kaetakse rahvusvahelise kaitse saaja kasutusse antava munitsipaalkorteri remondikulu. Remondikulu kaetakse elamuseaduse kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ulatuses kuni 1,5 toimetulekupiiri määra ruutmeetri kohta.	Kehtetu	1 inimese kohta tehtav maksimaalne kulu 33x1,5x90=4455 eurot	Kulu puudub
Rahvusvahelise kaitse saaja kasutusse antava munitsipaalkorteri sisustamise kulu kuni 13 toimetulekupiiri määra inimese kohta	Kehtetu	1 inimese kohta tehtav maksimaalne kulu 13x130=1690 eurot	Kulu puudub
Eesti keele õppe kulu kuni kahe aasta vältel kuni 12 toimetulekupiiri määra inimese kohta.	Eesti keele õppe kulu kuni kahe aasta vältel kuni 12 toimetulekupiiri määra inimese kohta.	1 inimese kohta tehtav maksimaalne kulu 12x130=1560 eurot	1 inimese kohta tehtav maksimaalne kulu 12x130=1560 eurot
Tõlketeenuse kulu kuni kahe aasta vältel kuni 8 toimetulekupiiri määra inimese kohta.	Tõlketeenuse kulu kuni 8 toimetulekupiiri määra inimese kohta või kuni 16 toimetulekupiiri määra perekonna kohta.	1 inimese kohta tehtav maksimaalne kulu 8x130=1040 eurot	1 inimese kohta tehtav maksimaalne kulu 8x130=1040 eurot või ühe perekonna kohta tehtav maksimaalne kulu 16x130=2080 eurot

Kuid miks kehtestati 2013. aastal üldse nii helded toetused, et neid nüüd muutma pidi?

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag selgitas, et enne 2013. aastal vastu võetud seadust olid hüvitised rahvusvahelise kaitse saajatele kehtestatud valitsuse määrusega (50 krooni ehk 3,19 eurot ruutmeetri kohta).

«Koostöös erinevate osapoolte, sh finantsanalüütikutega leiti hüvitiste kehtestamiseks lahendus – siduda üüritoetuse maksimaalne piir toimetulekupiiriga. Erinevalt fikseeritud summast pidi selline lahendus vältima n-ö ajale jalgu jäämist ja pidevat seaduse muutmist,» põhjendas ta.

Toona seadust ette valmistades ei osatud aga Raagi sõnul ette näha toimetulekupiiri olulist tõusu. «Kolme aasta eest oli toimetulekupiir Eestis 76,7 eurot ning seadust vastu võttes olid rahvusvahelise kaitse saajate üüritoetused ligi poole väiksemad,» märkis ta.

Toetuse määramise süsteem nägi seaduse järgi ette lähtumist rahvusvahelise kaitse saaja vajadusest ning seadusesse sai kirja üüritoetuse maksimaalne piir. Summa pidi sisaldama ka kulutusi kommunaalarvete eest.

«Kuni tänaseni ei ole ühegi rahvusvahelise kaitsja üüritoetus seaduses sätestatud maksimaalse piiri lähedalegi küündinud,» kinnitas Raag.