Populistlikud otsused külvavad ebakindlust
Juhtkiri: petetud ootus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitikud on omavahelistes mängudes olnud õige varmad kasutama argumendina «rahva õigustatud ootust». Paraku kõneldakse selle rahva häälega pigem oma isiklike ja/või erakondlike loorberite lõikamise nimel. Näiteks tegi seda eelarvevaidluste käigus ametisoleva peaministripartei oma kõlavaimat valimislubadust – tulumaksumäära langetamist – viimse hetkeni kaitstes.
«Rahva ootuste» ilmsest devalveerumisest hoolimata ei sea ilmselt keegi kahtluse alla teesi, et rahva õigustatud ootus kõige laiemas ja üldisemas tähenduses on stabiilsus, kindlustunne homse päeva ees. Pilguheit riigikogu töölauale maanduvale eelarvele, teisele selle valitsuskoalitsiooni sulest, paraku seda ei anna.
Kõige halvem polegi see, et kodanikku sunnitakse püksirihma pingutama, vaid tõsiasi, et sellega lüüakse päris valusalt nõrgemaid, näiteks mitme lapsega peresid, kus mitu kärbet (koolitoetus, lapsehooldustasu) võivad kogusummas tähendada tuhandet või enamatki krooni.
Riigikogu valimiste viimane kampaania paistis silma kui erakordne pilgar, kus erakonnad üksteise võidu püüdsid välja nuputada järjest haaravamaid ideid, kuidas eelarve tuludepoolele laekuvat rahahunnikut laiali jaotada. Koalitsioonilepingut koostades tõmmati ambitsioone mõnevõrra tagasi, ent osa neist siiski jäi ja rakendati tänavuses, tegijate poolt ajalooliseks nimetatud, tegelikkuses dramaatiliselt ülepaisutatud eelarves ka ellu. Et neile nüüd, järgmise eelarvega, rasvane kriips peale tõmmata.
Üks neist oli näiteks tänavu jõustunud puhkuseseaduse muudatus, mis andis isadele võimaluse kümnepäevaseks puhkuseks, mille vältel maksti kuni kolmekordset keskmist brutopalka. Mõistagi saatsid seadusemuudatust jutud abikaasade võrdsusest, isade tähtsusest laste kasvatamisel, üldistest pereväärtustest – ikka selleks et näidata – küll me tegutseme tublilt rahva hüvanguks.
Huvitav, kas nüüd seda hüve kaotades ja riigieelarve tulusid silmapaistva
60 miljoni krooni võrra kasvatades tuleb mõnele poliitikule meelde ka nende armastatud «rahva õigustatud ootuse» printsiip? Võib igati mõista mittetulundusühingu Isade Eest asutajat Kaido Kallikormi, kes tänases Postimehes nendib: «Oli seda populistlikku otsust siis vaja?!»
Sotsiaalministeerium teatas riigikokku jõudva eelarve valguses, et «kui riigil avaneb tulevikus võimalus tasulist isapuhkust taastada, siis seda kindlasti ka tehakse». Kui ka tehakse – igal juhul maksab isadel oma ootusi seades sellesse edaspidi skepsisega suhtuda. Nagu üleüldse valimisjoovastuses jagatavatesse heldetesse lubadustesse.