/nginx/o/2015/12/21/4820971t1h3503.jpg)
Riigikogu kiitis täna lõpphääletusel heaks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatused, mis kehtestavad Eestisse saabuvatele varjupaigataotlejatele kindlad kriteeriumid, kohustavad läbima kohanemisprogrammi, õppima eesti keelt ning austama Eesti seadusi ja kultuuri.
«Seadusemuudatused annavad Eestisse saabujatele väga kindla raamistiku ning loovad tingimused lõimumiseks Eesti ühiskonnaga. Mida selgemad on riigi seisukohad, seda kindlamalt tunnevad end nii Eesti elanikud ja ka siia saabujad,» ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt.
Nuti sõnul ei ole rändekriisile kiiret lahendust, seetõttu tuleb arvestada, et rändesurve võib veelgi suureneda. «Tänaseks on sisserännet puudutavat seadusandlust hakanud üle vaatama enamik Euroopa riike. Eestis sisse viidavad seadusemuudatused juba arvestavad rändekriisi võimalike arengutega,» ütles Nutt.
Lisaks kohustuslikule kohanemisprogrammile ja keeleõppele näeb seadus ette, et otsus varjupaigataotleja ümberpaigutamiseks või -asustamiseks Eestisse peab olema tehtud võimalikult kõrgel tasemel, valitsus on kohustatud kaasama otsustusprotsessi ka riigikogu.
Eestisse saabuvad ainult need põgenikud, kelle kohta Eesti riik on otsuse juba langetanud ja kelle tagapõhja on uuritud, samuti on võrdsustatud pagulaste ja Eesti elanike sotsiaaltoetused. Politsei -ja Piirivalveamet koostab turvaliste päritoluriikide nimekirja, kust varjupaigataotlejaid vastu ei võeta. Seadusemuudatus näeb ette, et need, kes tingimusi ei täida, ei saa ka Eestisse jääda.
Seadus jõustub 1. mail sel aastal. Seaduse rakendusaktid töötavad välja siseministeerium ja sotsiaalministeerium.