Laanet: Venemaalt põgenikevoolu suunamine Eestisse võib reaalsuseks muutuda

Kalle Laanet. Foto: Mihkel Maripuu

Venemaalt kiire põgenikuvoolu suunamine Eesti poole on üks võimalikest hübriidsõja elementidest ja see hüpotees võib reaalsuseks muutuda küll, arvas endine siseminister, praegune riigikogu liige Kalle Laanet.

Tänane Postimees kirjutas, et sisejulgeolekuasutused näevad esimesi märke sellest, et Venemaa võib asüülitaotlejate voo suunata Eesti piirile, lubades FSB heakskiidul põgenikud piiripunktidesse sarnaselt mullu sügisel toimunud massrändega Norrasse ja Soomesse. Nimelt tabati eelmisel nädalal Jaanilinnas kolm Bangladeshi päritolu põgenikku ning hiljem veel mitukümmend sama plaani hauvat vietnamlast. See viis politsei- ja piirivalveameti (PPA) kõrgemasse valmisolekusse.

«Minu arvates see hüpotees võib reaalsuseks muutuda väga selgelt, kui meil on selline naaber nagu Venemaa,» ütles Laanet. Ta arvas, et Eesti ametivõimud on selle peale üsna sügavuti mõelnud.

Laanet pidas oluliseks, et just täna on riigikogus kolmandal lugemisel välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, kus on kirjas tingimused, millal üldse on võimalik kaitset saada. «Kui suudame selgitada nii Eesti inimestele kui rahvusvahelisele üldsusele, on lootust, et võiks isegi raugeda see suur huvi tulla kiiresti üle Eesti piiri. Mis ei tähenda loomulikult seda, et see oleks võimatu,» rääkis Laanet.

See, et Venemaa soosib kiiret põgenikevoolu Eesti suunas, on Laaneti hinnangul üks võimalikke hübriidsõja elemente - üritada destabiliseerida naaberriigi või -riikide sisepoliitilist või ühiskondlikku olukorda. «See on üks hoobadest. Kui Putini režiimil on huvi seda teha, kasutatakse kõiki võimalusi.»

Eesmärk võib olla nõrgestada Eestit ja läbi selle kogu Euroopa Liitu. «Peame mõtlema sama solidaarsuse peale, millest me palju räägime, aga vähem rakendame. Kui aasta tagasi oli sisekaitseakadeemia pagulasteemaline konverents, oli minu sõnum see, et me ei pea rääkima mitte seda, kas võtame pagulasi vastu, vaid kuidas ja kui palju. Solidaarsus on see, mida me peame igal juhul täitma. Täna olen ma samal seisukohal ja veelgi enam süvenenud selles. Me ei saa näha kitsalt ainult oma riigis toimuvat, vaid vaatama asju tunduvalt laiemalt, kui oleme üks Euroopa Liidu riike,» arutles Laanet.

«Siseriiklikud julgeolekuasutused ja meie turvalisuse eest vastutavad ametkonnad peavad olema valmis selleks, tegema tööd selle nimel, et ära tunda neid märke ja koguma informatsiooni selleks, millal see võib juhtuda. Sellest tulenevalt saab samme sättida ja plaane rakendada.»

Postimees kirjutas, et PPA-l on varuks hädaolukorra lahendamise plaan, kuidas «lämmatamisega» toime tulla. Näiteks mobiliseeritaks Jõhvist ja Rakverest piirile taotluste menetlemiseks hulk politseijõudu. Kui taotlejate hulk ulatub sadadesse või tuhandetesse ning neil pole dokumente, tuleb inimhulk majutada laagritüüpi majutuskohtadesse. Selleks on ministeeriumidel lepingud taristuomanikega. Selleks et laagri asukad järgmisse Euroopa riiki ei putkaks, peaks laagreid valvama politsei või turvafirma. Suure hulga võõrkeelsete asüülitaotlejatega toimetulekuks on riigil lepingud välismaiste tõlkidega, kes asuksid tööle telesilla vahendusel.

«See, mida artiklis räägitud, on plaani avalik osa, kuid ma usun, et see plaan on kindlasti palju põhjalikum ja meetmete hulk palju suurem, millest tihti ei saa ajaleheveergudel või avalikult rääkida. Loodan, et sisejulgeolekuasutused on selle peale põhjalikult mõelnud ja oma plaanid teinud,» märkis Laanet.

«Me ei ole kusagil vanajumala seljataga, et meid riskid ja ohud ei tabaks. Oleme täpselt samuti massimmigratsiooni sihtriik. Tahan rõhutada ka niinimetatud odinlaste kaasust, mida on põhjalikult kajastatud Soomes. Me kipume ka Eesti meedias neid üle heroiseerima, näiteks «Radaris» näidatud pikk lõik odinlastest,» meenutas riigikogu liige. «Ma arvan, et me ei peaks seda populariseerima, mida vähem me nendest räägime, seda vähem nad endale tähelepanu püüavad.»