Kaitsevägi uurib tankitõrjeraketi märgist mööda lendamise põhjuseid

Sirgalas 15. märtsil toimunud lahinglaskmistel ei tabanud üks Javelini rakett sihtmärki. Foto: Kaitsevägi

1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii uurib põhjuseid, miks teisipäevastel lahinglaskmistel ei tabanud üks tankitõrjesüsteemi Javelin rakettidest sihtmärki.

1. jalaväebrigaadi pressiesindaja ütles BNSile, et praegu pole teada, miks teisipäeval Sirgala harjutusalal läbi viidud lahinglaskmistel ei tabanud üks kolmest väljatulistatud Javelinist sihtmärki. «Kuna kaks raketti tabasid sihtmärki, on keeruline öelda, miks üks märki ei tabanud.» Pressiesindaja nimetas ühe võimaliku põhjusena, miks rakett sihtmärki ei tabanud, võimalust, et trajektoor võis olla liiga kitsas, samas ei välistanud ta ka teisi võimalusi. «Kindlat vastust hetkel pole,» nentis ta.

Tankitõrjekompanii uurib põhjuseid, miks rakett märki ei tabanud. Selleks suhtlevad tankitõrjekompanii esindajad tootjafirmaga. Teisipäeval peetud lahinglaskmistel ei olnud kohal tootjafirma esindajaid.

«Püüame vastuse välja selgitada nii ruttu kui võimalik, see on meie endi huvides,» lisas 1. jalaväebrigaadi pressiesindaja.

1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ajateenijad ja sõjakooli kadetid viisid teisipäeval Sirgalas läbi lahinglaskmised tankitõrjesüsteemidest Javelin ja tankitõrjesüsteemist Milan.

Lahinglaskmistel lasid 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ajateenijad Javelinist kaks lasku ning sõjakooli kadetid ühe lasu. Sihtmärki tabas üks ajateenijate lastud Javelin ning kadettide lastud rakett.

Tegemist oli esimese korraga, kus ajateenijad said lasta tankitõrjesüsteemidest Javelin. Tänavu jaanuaris viis kaitsevägi esmakordselt läbi lahinglaskmised tankitõrjesüsteemist Javelin. Mullu novembris kasutati Viru jalaväepataljoni õppusel Sirgalas Javeline esimest korda Eestis väliõppusel.

Javelinidest ja Milanist lastakse kord aastas, mis tähendab, et tänavu neist relvasüsteemidest rohkem ei lasta.

Eesti sõlmis 2014. aasta novembris Ameerika Ühendriikidega lepingu tankitõrjesüsteemi Javelin ostmiseks, lepingu maht on 40 miljonit eurot. Eesti ostab 80 Javelini laskeseadeldist, leping jätab võimaluse Eestil osta vajadusel veel 40 laskeseadeldist lisaks.

Tankitõrjesüsteemid jõuavad kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste relvastusse. Süsteemi täies mahus kasutuselevõtt on planeeritud ajavahemikku 2016-2018.