/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/03/22/1651396t1h8e34.jpg)
Valitsus jõudis kabinetiistungil kokkuleppe uue elektrituru seaduseelnõu põhimõtetes, lähtudes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja töötatud ettepanekutest.
Valitsus jõudis kokkuleppele uue elektrituru seaduseelnõu põhimõtetes (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähinädalatel täpsustatakse viimaseid detaile, et esitada eelnõu valitsuse istungile, teatas valitsuse pressiesindaja.
Elektrituru seaduse eelnõu regulatsioon loob võimaluse taastuvenergia statistikakaubanduseks nende Euroopa Liidu liikmesriikidega, kes ise ei suuda tähtajaks taastuvenergia eesmärke täita. Eesti on oma üldise taastuvenergia eesmärgi täitnud ja seega on Eestil võimalik oma eesmärke ületavat taastuvenergia statistikat müüa teistele riikidele.
Statistikakaubanduse eest maksavad need riigid, kes statistikat ostavad ning Eesti tarbija selle eest ei tasu. Selleks vajalikku tooret saab Eestist, eeskätt metsatöötlemisel üle jääva metsahakkena või väheväärtusliku puiduna ning selle säästlik kasutus loob metsanduses uusi töökohti – nii näiteks ühe miljoni tihumeetri raiemahu suurendamisel luuakse metsanduses uuringute kohaselt üle 2300 uue töökoha.
Samuti on Eesti riigisiseselt seadnud kehtiva taastuvenergia tegevuskava järgi eesmärgiks toota 2020. aastaks 17,6 protsenti tarbitavast elektrienergiast taastuvatest allikatest. Eelmisel aastal toodeti Eestis taastuvatest allikatest 16,7 protsenti elektrist.
Eesti eesmärgi täitmisest puudujääva taastuvenergia tootmiseks kuulutab majandus- ja taristuminister pärast elektrituruseaduse jõustumist välja vähempakkumise tootjatele.
Eelnõu vastuvõtmine tähendab seda, et olemasolev toetusskeem ajas väheneb ja asemele tuleb vähempakkumistelt ostetud taastuvenergia. See omakorda tagab tarbijatele vähima kulu taastuvenergia eest.