Amet: kõikide traagiliste gaasiõnnetuste põhjus seisneb halvas ventilatsioon

Foto: Peeter Langovits / Postimees

Tehnilise järelevalve amet (TJA) kinnitas, et kõikide sel aastal aset leidnud gaasiboileritega seotud õnnetuste põhjuseks on olnud omavoliline ventilatsiooni ja suitsulõõride ümberehitamine või gaasiseadme suitsugaaside juhtimine valesse lõõri.

Tänavu on vingugaasimürgituse tõttu hukkunud oma kodu vannitoas kaks last – 10. jaanuaril Tallinnas ning eile Narvas. Lisaks viidi pühapäeval samast Tallinna majast, kus jaanuaris hukkus poiss, raskes seisus haiglasse 6-aastane poiss. Kokku on tänavu pealinnas vingugaasi mürgituse saanud kolm last. 

TJA väitel on kõikide sel aastal aset leidnud traagiliste õnnetuste põhjuseks eranditult korterites omavoliline ventilatsiooni ja suitsulõõride ümberehitamine või gaasiseadme suitsugaaside juhtimine valesse lõõri. Oluliseks teguriks olevat ka väike ruum, kus ei ole tagatud gaasiseadmele vajalik õhuvahetus.  

TJA peab selliste õnnetuste hulka erakordseks. Nimelt olevat ametkond gaasiga seotud juhtumeid kaheksa aastat analüüsinud ning midagi analoogset nagu tänavu pole varem olnud.

Ameti kinnitusel vastutab gaasiseadmetele ja -paigaldistele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest alati omanik. Korterisiseste seadmete  puhul on selleks korteriomanik, ühiskasutuses olevate seadmete puhul vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. Igasugune korterisisene gaasitöö tuleb kooskõlastada kortermaja kaasomanike ning korteriühistuga, teatas TJA.

Korteriühistu vastutab üldjuhul eluhoone trepikodades oleva gaasitorustiku nõuetele vastavuse eest. Gaasipaigaldisele, mis on üle 15 aasta vana ja asub kortermaja ühiskasutuses olevates ruumides, tuleb teostada audit ning seda korrata hiljemalt iga nelja aasta järel.

Gaasipaigaldistega seotud suitsugaaside lõõride puhastamist tuleb teha üks kord aastas korstnapühkija poolt.

Oluline on teada, et gaasitöid (projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, remontimine jms) ei tohi mingil juhul teha ise, neid võib teha üksnes eripädevusega isik, kellel on majandustegevuse registris vastav registreering.

 Levinud ohunäitajad:

• Gaasiseadmed, torustikud ja nende ühenduskohad lekivad;
• Gaasiseadmed on hooldamata;
• Suitsulõõrid on ummistunud;
• Mitteküllaldane tõmme ja/või ventilatsioon gaasiseadme kasutamisel, gaasiseadme kasutamine liiga väikeses ruumis;
• Ruumis on gaasile iseloomulik lõhn;
• Torustik on vigastatud või korrodeerunud;
• Torustikus on kasutatud gaasile ebasobilikke materjale.

Mida teha gaasilekke avastamisel ja gaasilõhna tundmisel:

• Võimalusel sulgeda gaasi juurdevool;
• Tuulutada ruume akende ja uste avamisega;
• Mitte kasutada ruumis lahtist tuld ega elektrit;
• Eemalduda ohtlikust piirkonnast;
• Informeerida ohust teisi inimesi, häirekeskust (112);
• Võimalusel lülitada ohtlikust piirkonnast välja elekter.