Riigikogu võttis täna vastu avalduse Venemaal ebaseaduslikult vangis hoitava Ukraina ülemraada liikme, sõjaväelenduri Nadia Savtšenko toetuseks, et nõuda tema vabastamist ja üleandmist Ukrainale.
Riigikogu tegi Savtšenko vabastamist nõudva avalduse (9)
Avalduse poolt hääletas 72 riigikogu saadikut, selle vastu olid keskerakondlased Valeri Korb, Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman ning samasse erakonda kuuluv Märt Sults jäi hääletusel erapooletuks.
Keskerakonna fraktsiooni nimel riigikogus sõna võtnud Stalnuhhin meenutas, et täiskogu avaldus on haruldane töövorm, mida on alates 1999. aastast kasutatud üksnes 16 korda. «Riigikogu avaldus on emotsioonide avaldamine, sellest saab väga hästi aru. Aga miks need emotsioonid ühel puhul tekivad ja teisel juhul ei teki? See on küsimus,» ütles ta.
Stalnuhhin märkis, et riigikogu on vait olnud hoolimata sellest, et eelmisel aastal peeti Türgis kinni 156 ajakirjanikku. «Hiljuti, jaanuaris sai maailm teada, et Saudi Araabias on hukatud 47 inimest. See on tavaline asi, neil hukatakse sadu inimesi igal aastal. Seekordne asi oli selles, et seal oli üks nende hulgas, kelle puhul võtsid sõna nii terved riigid kui ka väga kõrged poliitikud. Aga inimesi hukatakse ja seda tehakse väga julmalt. Mida teeb parlament? Istub ilusasti vait olles, siin pole midagi öelda,» lausus ta.
Muu hulgas rääkis Stalnuhhin Julian Paul Assange'i olukorrast. «Julian Paul Assange on mitu aastat vangistuses. Mille eest? Ta võitleb sõnavabaduse eest. On parlament teda toetanud? Ta jutustas meile sellest, mis toimub Guantanamos. Inimesi piinatakse. Kas Guantanamo puhul on võtnud sõna Eesti parlament? Ei ole. Abu Ghraib. Nagu te suurepäraselt teate, on selline vangla, kus piinatakse inimesi. Neid kaadreid, kuidas seda tehakse ja pilte on olemas. Meie sellel teemal sõna ei võta,» märkis ta. «Nii et antud juhul huvitab mind ainult üks asi. Miks ühel juhul parlament võtab sõna ja teeb avalduse, aga teistel juhtudel, kui tegemist on kindlalt inimese elu, vabadusega, õiguste kaitsega, me seda ei tee?»
Stalnuhhini kõnele reageeris väliskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Sven Mikser, kelle sõnul valib Eesti parlament ise endale lähedasemad ja tähtsamad teemad, millega tegeleda, ja see ei peegelda kuidagi ükskõiksust hädasolijate või maailmas asetleidvate kriiside-probleemide vastu.
Savtšenko vabastamise nõudmine on tema sõnul põhjendatud nii õiguslikult kui moraalselt ja inimlikult ning mõistagi on see Eestile ka oluline poliitiline küsimus. «Kui seesama eelnimetatud eelkõneleja üritas siin väita, et Eesti parlamendi poolt vastu võetud välispoliitilistel avaldustel ei ole olnud mingit mõju ega tagajärge, siis ma arvan, et meie jaoks on kindlasti oluline meenutada Eston Kohvri vangistamist, röövimist Vene eriteenistuste poolt,» rääkis Mikser, kelle sõnul ei olnud rahvusvaheline üldsus Kohvri juhtumi suhtes ükskõikne, vaid väljendas nii Eesti riigi kui ebaseaduslikut vangistatud kaitsepolitsei ametnikuga solidaarsust.
Mikser avaldas arvamust, et kõigi rahvusvaheliste institutsioonide ning Eesti ja ka loodetavasti teiste parlamentide toetus Savtšenkole aitab tuua lähemale päeva, mil tema ebaseaduslik vangistus lõpeb ja ta saab pöörduda tagasi oma kodumaale.
Kaitsekomisjoni juht, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Marko Mihkelson kirjutas pärastlõunal Facebookis, et tänane hääletus näitas veenvalt, kuidas töötab Keskerakonna leping Ühtse Venemaaga.
«Rääkigu, mida nad tahavad (et paneme leppe tööle Eesti huvides), aga see, et fraktsiooni nimel võtab sõna Mihhail Stalnuhhin ning avalduse vastu hääletab kolm liiget (ja enamik, kaasa arvatud Kadri Simson ja Aadu Must on erapooletud), on kommentaaridetagi selge sõnum,» märkis Mihkelson, kelle hinnangul näitas toimunu, et Keskerakonna siseopositsiooni poliitika ei erine mingil viisil Edgar Savisaare toetatavast poliitikast.
Avalduse üks algataja, reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus ütles riigikogu ees, et kuigi parlament on avaldusi teinud ka varem, on tänane avaldus esmakordselt ajendatud ühe inimese saatusest. «Saatusest, mille murdmise kaudu üritab toosama Putini režiim kätte maksta Ukrainale mittemurdumise eest. Selle läbi demonstreerib Putini Venemaa veel kord ilmekalt kogu maailmale, et ta ei järgi rahvusvahelist õigust,» lausus ta.
Rahvusvahelise õiguse rikkumise tõttu ei saa Venemaad Pentus-Rosimannuse sõnul kohelda ega võtta usaldusväärse partnerina maailmas asjade korraldamisel, nii väga kui me ise seda teiselt ka ei sooviks. «Nagu elu on näidanud, Venemaaga hääletult asja ajada ei ole võimalik. Tänase avalduse vastuvõtmisega teeme me riigikogu hääle Nadia Savtšenko toetuseks kuuldavaks,» ütles ta.
Avalduse kohaselt tunneb riigikogu Savtšenko saatuse pärast «äärmist muret» ja soovib tema vabastamist. Savtšenko võeti niinimetatud Donbassi rahvamiilitsa üksuse poolt tahtevastaselt kinni Ukraina territooriumil 2014. aasta 17. juunil. Sama aasta juulis teatas Vene Föderatsiooni eriuurimiskomisjon, et Savtšenko «tuli vabatahtlikult Vene territooriumile».
«On ilmne, et Venemaa on rikkunud ja rikub Ukraina ülemraada liikme vangistamise ning ebaseadusliku kinnipidamisega rahvusvahelist õigust, sealhulgas Genfi 1949. aasta konventsiooni sõjavangide kohtlemise kohta ja Minski 2014. aasta 5. septembri kokkulepet, mille punkt viis näeb ette «kõigi pantvangide ja ebaseaduslikult kinnipeetud isikute kohese vabastamise»,» märkis parlament avalduses.
Avalduse kohaselt jätkab Vene Föderatsioon fabritseeritud süüdistuse alusel kinnipeetu üle kohtumõistmist, millest on sisuliselt kujunenud poliitiline kättemaksuaktsioon. Tänavu 4. märtsil alustas Savtšenko ilma vee ja toiduta näljastreiki, et protestida ebaseadusliku kohtumenetluse vastu ning nõuda oma väljaandmist Ukrainale. Avalduses kutsub riigikogu Vene Föderatsiooni üles Savtšenkot kohe vabastama ja üle andma Ukrainale.
Samuti kutsub riigikogu rakendama Savtšenko kinnivõtmise, vangistamise ja ebaseadusliku kohtumõistmise eest vastutavate Vene Föderatsiooni ametnike suhtes sissesõidukeeldu Euroopa Liitu.
Viimati tegi riigikogu avalduse 2014. aasta märtsi alguses, kui mõistis hukka Vene Föderatsiooni relvajõudude Ukraina-vastase tegevuse, Krimmi okupeerimise ja Venemaa katsed Ukraina ühiskonda lõhestada.