«Miks meie kasupereks ei sobi?»

Illustratsioon: Allikas: sotsiaalministeerium

Eestis on üle 2800 lapse, kes ei kasva oma bioloogiliste vanemate juures, neist üle tuhande elab asenduskodus. Samas leidub sadu peresid, kes sooviksid neid lapsi lapsendada või hooldusele võtta, aga nende kokkusaamine käib kohati läbi suurte juhuste.

«Teame juhtumeid, kus lapsed on hooldusperre jõudnud n-ö tutvuste kaudu – pöördutakse otse tuttava lastekaitsetöötaja poole, laps leitakse ning jõuab vähe ette valmistatud perre,» rääkis pereuurija Viiu Orgmets oma kogemusest.

«Kui last mitme aasta pärast lapsendama hakati ja läksin pereuuringut tegema, siis nägin, et peres olid sellised suhted, mille puhul ei oleks sinna üldse tohtinud last anda,» meenutas ta ühte juhtumit.

Viimastel nädalatel on meediasse sattunud lugusid peredest, kes sooviksid endale lapsi ega mõista, miks neile lapsi ei anta. Süsteem justkui oleks, seadustes on üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas lapsendatakse ja kuidas lapsi hooldusperre antakse. Lapsendamine käibki enamasti kindlate reeglite järgi, hooldusperede puhul sõltub palju konkreetse valla või linna praktikast ning sageli ainsa lastekaitsja otsusest, samuti tutvustest.