/nginx/o/2008/09/25/77366t1hbf7e.jpg)
Olev Viitmaa
12.03.1945 – 19.09.2008
In memoriam - Olev Viitmaa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas mäletate, kuidas kelluke helises, kui Noorfilmi stuudiouksest sisse astusite? Seda, kuidas Olev suure kruusi sisse hirmkanget teed keetis? Ja seda, et pikkadel montaažiõhtutel sai alati tee kõrvale leiba, kommi või küpsist näksida? Nii võis Noorfilmis käik sageli väga pikaks venida. Tihti juhtuski, et koju jõudsid nii filmihuvilised kui õpetaja ise alles viimase bussiga. Sest väljas oli külm, rõske ja tuuline, Kullo kolmanda korruse stuudios aga soe, mõnus ja põnev.
Kõigepealt pani Olev uue tulija ekraani ette ja hakkas talle näitama kõige kummalisemaid filme. Siis uuris, mida sa neist arvasid, ja seletas, et elavate piltide kaudu võid sa luua täiesti uusi maailmu või jutustada mida tahes. Järgmisena andis juba kaamera kätte, et mine ja proovi ise!
Kullo kaameratega sai jutustatud ja montaažiruumis kokku pandud üle tuhande erineva loo. Juba neid, mis festivalidelt medaleid korjanud on, tuleb kokku 60 ringis. Siin on filme ja videoid teinud nii 1980ndate vihased punknoored kui praegused tippoperaatorid ja -režissöörid. Filmi alal pole vist ühtki praegust tegijat, kes poleks Oleviga suuremal või väiksemal määral kokku puutunud. Lisaks neile muidugi ka suur hulk teiste elualade inimesi, kellele Noorfilmi stuudio oli lihtsalt maailmapildi avardaja, õpetades teistmoodi nägema ja analüüsima.
Olev rääkis palju semiootikast, tähendustest. Tema käest võis küsida kõike, alates sellest, mis on elu mõte ja lõpetades sellega, mida sümboliseerib kolmnurk. Kes tahtis, võis pärida ka Olevi enda kirju elu – tema Siberis veedetud lapsepõlve, Piiteri õpinguaja ja Vene lennuväe kohta.
«Noorfilm ja Olev Viitmaa on sünonüümid,» jäi kõlama Noorfilmi 25. sünnipäeval kolm aastat tagasi. Olevi pühendumus oli tõesti imetlusväärne – isegi oma kultuurkapitali aastapreemia investeeris ta noorte filmiharidusse ja ostis selle raha eest väikesesse montaažituppa arvuti. Olev innustas tema juurde sattunuid looma, ise mõtlema, ennast avama. Ka ropu suuga pätipoiss leidis Olevi juures mõistmist. Sest, nagu ta ütles, «Siil on okkaline, aga vaata ta hinge!». Noorfilmi hing oli Olev.
Olevi õpilased