Ühes majas juba teine ohver: laps sai vannitoas raske vingumürgituse

Maja, kus on selle aasta jooksul juhtunud juba kaks rasket õnnetust gaasiboileri tõttu. Foto: Erik Prozes

Eile juhtus Põhja-Tallinnas Erika tänaval asuvas kortermajas gaasiboileri tõttu juba teine raske õnnetus, mille ohvriks laps. 

Põhja prokuratuuri kinnitusel kutsuti pühapäeva õhtul kiirabi Tallinnas Erika tänav 6 asuvasse kortermajja, kuna lapsevanemad olid leidnud vannitoast teadvusetult oma 6-aastase poja.

Kortermajas on gaasiboilerid.

Kohale saabunud kiirabibrigaad viis poisi raskes seisus haiglasse ja esialgsel hinnangul on poisi terviserikke põhjuseks gaasiboilerist tingitud vingumürgitus.

6-aastase lapse isa on korteriühistu juhatuse esimees. Isa ei soovinud juhtunut kommenteerida seni, kuni põhjused pole selged.  

Prokuratuur on asjaolude kontrollimiseks alustatud ka kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamist.

10. jaanuaril suri sama kortermaja teises püstakus 11-aastane laps vingumürgituse tagajärjel.

Anti soovitusi

Hukkunud poisi vend ütles täna lõunal Postimehele, et perekond ootab endiselt ekspertiisi tulemusi. «Pärast õnnetust pole suurt midagi siin tehtud. Juba teine juhtum on, aga midagi pole vahepeal muutnud,» rääkis vend. Tema sõnul olid mingid ametnikud käinud vannituba vaatamas ja andnud soovitusi. Näiteks olevat olnud üheks soovituseks teha ukse sisse augud, et vingugaas paremini välja pääseks. «Ütlesid ka, et vannituba on väike, aga kõikides sellistes majades on väike vannituba, me ei ole seda ümber ehitanud. Tavaline projekt,» rääkis ta.

Hukkunud poisi venna sõnul tuleb teha majas ventilatsiooniavade puhastus. Seda olevat tehtud viimati neli aastat tagasi. «Me tahame pabereid kätte saada, et teada, kes ja millal puhastuse viimati tegi.»

Polnud õnnetusest kuulnudki

Mitmed Postimehega rääkinud elanikud täna lõunal väga detailselt ei teadnud, mis juhtunud oli või kas neid ähvardab oht.

Näiteks rääkis ühes korteris elav 87-aastane naisterahvas, et tema korterit käisid täna üle vaatamas kaks meesterahvast. «Pärast mõtlesin, et mis ma neist üldse sisse lasin,» ütles naisterahvas, kes polnud eilsest õnnetusest kuulnudki.

«Mina just pesin veidike pesu ja seda (vingugaasi – toim.) lööb vannituppa ikka tagasi ka. Ma olen sellega juba enam-vähem harjunud. Seda juhtub, kui on selline ilm, mis ei tõmba,» rääkis naine, kes ei mäleta, millal lõõre viimati on puhastatud.

Põhja prefekt Kristian Jaani ütles, et politsei kutsus täna kesklinna jaoskonda kokku päästeameti ja tehnilise järelevalve ameti esindajad. «Üheskoos otsustati, et kogu maja gaasiseadmed tuleb viivitamatult üle vaadata ning vajadusel ka gaas ajutiselt kinni keerata, kuniks võimalikud ohukohad on likvideeritud,» teatas Jaani.

Kolme ametkonna ühiskontroll

«Politsei eesmärk on välja selgitada, kuidas täpselt selline traagiline õnnetus juhtus. Me peame tegema kõik endast oleneva, et selliseid asju rohkem ei juhtuks ja kuna tegemist oli juba teise samalaadse juhtumiga samas majas peame koos partneritega välja selgitama, kas see maja ikka on elamiseks piisavalt turvaline,» lisas Jaani.

Täna kella 17 paiku jõudsid sündmuskohale päästeameti esindajad, kes pidasid elanikega nõu ja üheskoos otsustati, et elanikud peatavad ajutiselt gaasiveesoojendite kasutamise. Eesmärk on tagada majaelanike ohutus ja hoida ära edasised traagilised õnnetused. 

«Täna tuvastati majas mõõteseadmega ka vähesel määral vingugaasi olemasolu, mis tervisele otsest ohtu küll ei kujuta, kuid on märk probleemi olemasolust,» ütles päästeameti Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirs kella 19.30 paiku pressiteate vahendusel.

Päästeameti ettekirjutus ei puuduta maja küttesüsteemi ega maja igapäevast gaasipliitide kasutamist.

Gaasiveesoojendite taaskasutamine on lubatud siis, kui nende ohutu kasutamine on tõendatud. Korterisisese gaasipaigaldise nõuetele vastavuse ja hooldamise eest vastutab korteriomanik. Gaasiseadmete ja gaasipaigaldistega seotud tegevuste ohutuse üle teeb riiklikku järelvalvet tehnilise järelevalve amet.

Hukkunud poisi ema Oksana rääkis jaanuaris väljaandele MK Estonija, kuidas poeg läks õhtul duši alla. Kui poiss oli üle poole tunni dušši all olnud, siis läks ema vannituppa ja avastas, et pojaga on juhtunud õnnetus.

«Miša lebas dušikabiinis… See ei ole sügav, u 15 cm. Ta oli veel soe. Ma proovisin teda välja tõsta, kuid ta on tugev poiss ja see ei õnnestunud,» rääkis naine. Talle tulid appi naabrid ja laps viidi koridori. Naabrid hakkasid tegema kunstlikku hingamist. Ema aga kutsus välja kiirabi.

Ema meenutab, et häirekeskuse kõne ajal hakkas poeg oksendama, siis saabus kiirabi. «Midagi ei ole ette heita, noored mehed pingutasid, võitlesid kaua ta elu eest, oma 40 minutit. Suur tänu neile,» rääkis naine pisaratega võideldes. Saabus politsei ja naine saadeti kööki. «Ühel hetkel ma vaatasin kella ja mõistsin, et ongi kõik.»

Probleem ventilatsioonis?

«Võib-olla on põhjuseks halb ventilatsioon, aga meil on vannitoas nii loomulik kui ka sundventilatsioon,» rääkis naine. Ta meenutab, et probleemid ventilatsiooniga algasid umbes aasta tagasi. «Ülemised naabrid tegid remonti ja pärast seda hakkas seintele tekkima kondensvesi, tekkis hallitus. Ma rääkisin korduvalt ühistu esimehega, et on vaja korstnat puhastada, kuid vastuseks öeldi, et sul on probleemid ja puhasta ise.» Naise sõnul püüdis ta seda omal käel tolmuimejaga teha, kuid abi sellest ei olnud. «Ma arvan, et kui ventilatsioon oleks olnud korras, siis seda tragöödiat ei oleks juhtunud,» usub Oksana.

Teine versioon on gaasiseadmete rike. «Alates 2001. aastast ei ole korteris neid mitte keegi kontrollimas käinud. Elektrinäitu käiakse kontrollimas iga kuu, aga gaasikontrolli pole 15 aastat näinud. Suures plaanis ei huvita mitte kedagi meie boiler ja see, kas ta on töökorras. Oluline on, et me regulaarselt gaasi eest maksaksime.»

Tol korral kriminaalmenetlus lõpetatud, kuna tegu oli õnnetusjuhtumiga.

Kas keegi vastutab?

AS Gaasivõrgud tehnilise eksperdi Lembit Ristiku sõnul ei ole tavaliselt vingugaasi ruumi tungimise põhjuseks gaasiseadme rike, vaid põlemisproduktide, suitsugaasi välisõhku juhtimise nõuete ja ventilatsioonitingimuste eiramine. See tähendab, et suitsulõõr on ummistunud või vannitoa ventilatsioon on puudulik, rääkis Ristik jaanuaris. Ohtu põhjustav olukord on suitsu ja ventilatsioonilõõride kontrollinõuete rikkumine ning vannitoa ukse tuulutusavade sulgemine.

Ristik lisas, et Eestis kasutatav küttegaas ei sisalda mürgiseid komponente, vingugaasist rääkimata, mistõttu gaasiseadme leke ei saa kuidagi mürgitust põhjustada. Kui jääda ka vanni magama, siis mittetöötava gaasiseadme korral igasugune mürgitusoht ikkagi puudub. Küll on aga ohtlik näiteks uinuda töötava gaasiseadme korral (kui soe vesi on avatud) ja kui puudub korralik ventilatsioon ning tõmme suitsukäigus. See võib põhjustada gaasi mittetäielikku põlemist seadmes ja vingu sisaldava suitsugaasi tungimist vannituppa.

Gaasiseadmete ohutuse eest vastutab nende omanik või valdaja. Gaasiseadmete paigaldust ja hooldust teostava ettevõtte EG Ehitus projektijuht Mati Kaalma rõhutas, et seadmete kontrolli ja lõõride puhastuse peab tellima korteriühistu või majaomanik vähemalt korra aastas.