Komisjon: taimekaitseseaduses tuleb arvestada ka mesinikega

Mesilane kuuleb jalgadega, teab mesinik. Seepärast ei tasu pidevalt mesila vahet sõeluda, see häirib linnukesi. Tuleb õppida aeglaselt kiirustama, sest mesilas ei saa rapsida: mesilinnud tulevad kallale. Foto: Ants Liigus

Mesilasperede hukkumise põhjusi arutanud riigikogu keskkonnakomisjon tõdes taimekaitsevahendite kahjulikku mõju mesilastele ja leidis, et sellele tuleb seadust muutes reageerida, sest kahju ei saa vaid mesinikud, vaid keskkond tervikuna.

Komisjoni liikmed ning teadlaste ja mesinike esindajad asusid seisukohale, et sügisel tuleb korraldada jätkuarutelu kontrollimaks, kas taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisel on mesinike ettepanekuid arvestatud ja probleemidele lahendused leitud, ütles reedel BNSile keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

Lisaks peab komisjon vajalikuks teha sügisel riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel ettepanek leidmaks maaeluministeeriumile täiendavaid summasid taimekaitsetööde järelevalve jaoks. Samuti leiab komisjon, et tuleks tõhusamalt korraldada järelevalvet taimekaitseväetiste kasutamise üle.

Vakra sõnul tõstetus istungil arutelu ka asjaolust, et taimekaitsemürkide kasutamise kohta peab kasutaja veeseaduse alusel kandma andmed põlluraamatusse kümne kalendripäeva jooksul töö tegemisest või lõpetamisest arvates. Mesinike arvates on kümme kalendripäeva liiga pikk aeg selleks. Komisjon nõustus sellega ning otsustas veeseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemisel arutada nimetatud tähtaja lühendamist.

Mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk selgitas, et mesilased on maailma tähtsaimad tolmeldajad. Mesilaste tolmeldamine suurendab aia- ja põllukultuuride saake ning aitab säilitada looduslike taimekoosluste tasakaalu. Kilgi sõnul arvestab enamik taimekaitsetööde tegijaid reegleid ega kahjusta mesilasi, kimalasi ja teisi kasulikke putukaid, kuid siiski on aastati mitmeid mesilaste mürgitamise juhtumeid.

Samuti tõi ta välja ettepanekud taimekaitseseaduse muutmiseks. Nimelt on maaeluministeerium esitanud kooskõlastamiseks teistele ministeeriumitele taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse.

Maaülikooli põllumajanduse ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna teadur Reet Karise selgitas, millist kasu inimesed mesilaste abil saavad. Majanduslikust aspektist tõi ta välja, et 35 protsenti maailma taimetoodangust saadakse just tänu tolmeldajatele. Samuti selgitas ta, miks on tolmeldamiskriis ohtlik ja millised näevad välja ebapiisavalt tolmeldatud viljad.

Lisaks tõi Karise välja, et glüfosaat takistab vee ainevahetust kimalasel. Samas ei avalda tsüpermetriini mõju suremusele ning tebukonasool ei mõjuta kimalase ega meemesilase ainevahetust, aga suurendab fluvalinaadi toksilisust üldiselt. See aga tähendab, et eluiga väheneb veel keskmiselt paari päeva võrra.