/nginx/o/2008/12/10/103252t1hae6b.jpg)
Mainekas Briti majandusajakiri kirjutas, et Savisaarega seotud skandaal ei ole kindlasti see, mida Eesti eurotsooni astudes tahab või vajab ning parim lahendus oleks, kui erakonnakaaslased ulataksid Savisaarele piltlikult öeldes püstoli ja viskipudeli ja annaksid talle võimaluse väärikalt tagasi astuda.
Economist kirjutas, et Savisaare vastu suunatud süüdistused paistavad tõsised, kuid on oht, et valijad peavad seda lihtsalt tema nime mustamiseks ning riigivõimud seisavad silmitsi probleemiga, kuidas tõendada Savisaare vastu esitatud süüdistusi ilma kapo allikaid ja meetodeid ohtu seadmata.
Economisti hinnangul tekitab mõte salateenistuse osalemisest demokraatliku riigi poliitikas inimestes õigustatult judinaid ning pahatihti mängivad kaitse- ja luureagentuurid ebaproportsionaalselt suurt rolli poliitikas just endistes kommunismimaades.
Eesti kaitse- ja luureteenistused on Economisti andmeil vägagi teadlikud poliitikasse sekkumise ohtudest, mis ajalehe hinnangul muudab veelgi dramaatilisemaks kapo avaliku teate, et Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart kahtlustatakse Venemaalt raha küsimises.
Economist kirjutas, et taasiseseisvumise ajal mängis Savisaar Eesti poliitikas olulist rolli ning kõik, kes elasid aastail 1990-91 Eestis, peavad tema panust siinkohal ka tunnistama. Pärast seda aga muutus Savisaare roll lehe andmeil pehmelt öeldes küsitavaks.
Leht kirjutas, et 1990ndate aastate keskpaigas sattus Savisaar siseministrina lindiskandaali keskmesse, viimasel ajal aga on ta silma paistnud Tallinna linna juhtimisega nö Chicago-stiilis. Samas nentis leht, et Keskerakonda toetab umbes 80 protsenti venekeelsetest valijatest ning seetõttu võib teda pidada integratsiooni edendajaks.