/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/02/17/5055217t1hee30.jpg)
Okupatsioonide muuseumi direktori Merilin Piipuu sõnul ei saa muuseum nime valikul ning ka oma tegevuses lähtuda poliitikast.
Direktor: poliitika ei tohiks mõjutada okupatsioonimuuseumi nime
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Muuseumina ei tee me poliitikat, vaid kogume, säilitamine ja edastame informatsiooni järgmisele põlvkonnale,» ütles Piipuu BNSile. «See on ka muuseumiseaduses sätestatud, mis sest, et me pole riigimuuseum.»
Piipuu lisas, et muuseumi nime küsimuses ütleb viimase sõna muuseumi nõukogu, kes koguneb uuesti aprillis ja kindlasti arutab ka nime küsimust.
Piipuu sõnul pole ükski poliitiline jõud nime küsimuses muuseumi poole pöördunud. «Tõsi, nii EKRE kui IRL on teinud omad avaldused selle nime kohta, aga teised erakonnad pole midagi öelnud,» sõnas muuseumi direktor.
«Muuseumi nimes ei peaks me lähtuma naaberriigile antavast sõnumist. See on poliitiline küsimus ja meie ei taha end segada poliitikasse, meil pole eelistusi, me pole seda nii arutanud ja ma ei usu, et me peaksime poliitilist seiukohta võtma,» rääkis Piipuu. «Okupatsioonid on olnud, täna me ju seda ei aruta ning muuseum teeb endast parima, et seda aega ja kõiki neid kuritegusid, mis okupatsioonide ajal toimusid, anda edasi uue ekspositsiooni najal ja näol. Muuseumis käsitletava märksõnad on okupatsioon, vastupanu, taastumine ja vabadus,» lisas Piipuu.
«Tegeleme muuseumi igapäevase töö ja arendusplaanidega. Arendusplaanina on meil käsil uue ekspositsiooni rajamine, oleme töötanud välja uue ekspositsioonikontseptsiooni ja sellega seoses ka nime muutuse ning natuke ka perspektiivi muutmist,» rääkis direktor. «Kui varem keskendusime okupatsioonide nurga alt, siis nüüd käsitleme seda sama teemat vabaduse perspektiivi kaudu,» ütles Piipuu.
Ta tõi esile, et okupatsioonide muuseumi asutaja Olga Kistler Ritso tütar Sylvia Thompson jätkab ema alustatud tööd juhtides muuseumi nõukogu. 2018. aastast plaanitakse laiendada muuseumi senist kontseptsiooni, mille tulemusel jääb okupatsioonide kajastamine endiselt maja keskmeks, kuid ekspositsioonis leiavad oma koha ka vastupanu, vabadus ja taastumine. 1. jaanuarist 2018 kannab muuseum nime Vabaduse Muuseum ehk Vabamu.
«Minu ema soov oli muuta muuseum Eesti vabaduse kaitsjaks, mis tähendab, et sel peab olema ühiskondlik mõju. Vabamu eesmärk on aidata inimestel mõista, et vabadus ei ole iseenesest mõistetav, vaid seda tuleb kaitsta. Mu ema armastas Eestit sügavalt, aga ta oli valmis Eestist lahkuma vabaduse pärast, mida ta veel enam armastas,» on öelnud Sylvia Thompson.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ning Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on vastu plaanile nimetada Okupatsioonide muuseum ümber Vabamuks.
EKRE esimees Mart Helme on öelnud, et muuseumi kava muuta oma fookust ja nimetada end ümber Vabamuks saadab välja vale sõnumi nii Venemaale, lääneliitlastele kui ka oma rahvale. «Okupatsioonimuuseumi loodi eesmärgiga jäädvustada okupatsiooni ajal oma rahvale põhjustatud kannatused ja stalinlikul perioodil ellu viidud repressioonide jõhkrus. Kavandatav muuseumi kontseptsiooni ja nime muutmine tähendab sisuliselt tollaste asutajate ja asutamist rahastanud väliseestlaste plaanide prügikasti heitmist,» ütles ta.
IRL-i kuuluv riigikogu liige Mart Nutt ütles, et samalaadsed muuseumid maailmas - näiteks holokaustile pühendatud muuseumid - ei muuda oma fookust populaarsuse nimel, vaid nende eesmärk ongi meenutada ajaloo dramaatilisi sündmusi ning kindlustada, et inimsuse- ja rahvuste vastased kuriteod ei korduks.