Eestisse tööle kippuvate välismaalaste palganõue leeveneb

Albaanlane töötab Lääne-Virumaal keevitajana. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse tööle tulemist takistav liiga kõrge palganõue läheb tõenäoliselt muutmisele.

Ühele Guineast pärit varjupaigataotlejale tööd pakkuv ettevõtja Oleg Gross leiab, et töötamiseks antava elamisloa tingimusi võiks lihtsustada.

Tööandja on kohustatud näiteks maksma välismaalasele töötasu, mille suurus on vähemalt 1,24 korda Eesti keskmine brutopalk ehk üle 1200 euro. Grossi sõnul on hea mõte see, kui nõutud palk oleks antud valdkonna keskmine, kus inimene tööle soovib hakata. «See tooks Eestisse palju töökäsi.»

«Oleme nii tööandjate kui teiste partneritega tõesti arutanud kehtivas välismaalaste seaduses olevaid kitsaskohti ja ühe küsimusena on laual ka töötamiseks antavate elamislubade tingimuseks oleva keskmise brutokuupalga nõude muutmine,» nentis siseminister Hanno Pevkur.

Pevkur lisas, et praegu ollaksegi ühisel arusaamal, et sobiv lahendus oleks, kui edaspidi peaks välismaalasele maksma põhitegevusala aasta keskmist brutopalka. Edaspidi sõltuks seega välismaalase tööluba sektori keskmisest palgast.

Pevkuri sõnul saaks eelnõu saata kooskõlastusele umbes kuu jooksul ja kui suuri muudatusettepanekuid ei tule, siis plaanitakse see valitsusele esitada teises kvartalis.

«Nimetatud paketis saab lisaks keskmise palga 1,24 kordse nõude kaotamisele olema uuendusi veel näiteks ka idufirmadele ning lühiajalise töötamise soodustamiseks. Ehk oleme enamuse tööandjate soovidega selle eelnõu tegemise käigus arvestanud,» lisas Pevkur.

PPA analüüsi poolt

Politsei ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja Priit Pärkna kommenteeris Postimehele töötamiseks antava elamisloa tingimusi veebruaris, kui selgus, et Albaania perepea tööandja ei olnud nõus elamisloa taotlemisega kaasa tulema, sest nõuded käisid talle üle jõu.

«Ma arvan, et me ei peaks tööloa osas kohe midagi muutma hakkama, aga me peaks vaatama võib-olla üle protseduuri. Kui Eesti riigi eesmärk peaks olema teadjama inimese Eestisse toomine, siis kas see koorem, mis tööandjal täna lasub, on mõistlik. Bürokraatia ei saa takistada tarkade inimeste Eestisse tulekut,» nentis Priit Pärkna.

Välismaalaste seaduse järgi peab tööandja võtma välismaalase eest täisvastutuse: peab ta Eestis vastu võtma, tagama talle elamiskoha ning kandma tema Eestis viibimise, ja kui vaja, siis lõpuks ka tema siit lahkumise kulu. Tööandja kohustatud maksma välismaalasele töötasu, mille suurus on vähemalt 1,24 korda Eesti keskmine brutopalk.

Brutokuupalga ja koefitsiendi korrutis ei ole nõutav, kui välismaalane taotleb elamisluba Eestis töötamiseks õpetaja, õppejõuna või teadusliku tegevuse eesmärgil, loomingulise töötajana etendusasutuses, kui välismaalane on omandanud kõrghariduse Eestis, kui välismaalane on saanud elamisloa abikaasa või lähedase sugulase juurde, õppimiseks jne.

Pevkur meenutas, et selle aasta jaanuaris jõustus välismaalaste seaduse muudatus, mis võimaldab valitsuse korraldusega määrata kuni kaheks aastaks valdkonnad, milles on Eestis vaja vähendada tööjõupuudust ning võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. Nii soodustatakse Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi korrutise nõuet siis ei rakendata.

Eesti 2016. aasta sisserände piirarvuks on 1318, mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu alla kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ning välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload. Samas on viimastel aastatel olnud pigem probleem, et elamislubade nö. kvoot ei tule täis.

***

Nõuded Eestis töötamiseks

Kui Eesti tööandja soovib endale tööle kutsuda väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike pärit välismaalast, siis Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks õigusliku aluse saamiseks on kaks võimalust – kas registreerida lühiajaline töötamine või taotleda elamisluba töötamiseks.

Elamisluba töötamiseks taotlemine

Elamisluba töötamiseks taotlemise eelduseks on, et Eestis registreeritud tööandja soovib välismaalase Eestisse kutsuja olla ning üldreeglina tuleb selleks tööandjal taotleda ka Eesti töötukassast eelnevalt luba.

Päras elamisloa saamist on tööandja kohustatud maksma välismaalasele töötasu, mille suurus on vähemalt 1,24 korda Eesti keskmine brutopalk. Mõne töötamise aluse puhul ei ole tööandjal kohustust eelnevalt töötukassast luba taotleda (nt eksperdid, tippspetsialistid, juhtorgani liikmed, teadlased, õppejõud, loomingulised töötajad). Mõne valdkonna puhul ei kehti ka fikseeritud palgakriteeriumi määr ( nt teadlased, õppejõud, loomingulised töötajad)

Välismaalane esitab isiklikult tähtajalise elamisloa taotluse politsei- ja piirivalveametile või Eesti välisesindusele. Tööandja edastab PPAle «tööandja kutse» ning Eesti Töötukassa loa.

PPA otsustab välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise või sellest keeldumise kahe kuu jooksul elamisloa taotluse esitamisest või selles esinenud puuduste kõrvaldamisest alates.

Tööandjal, kelle juures töötamiseks elamisluba antakse, on välismaalaste seaduses sätestatud kutsuja kohustused.

Need on järgmised:

1) Tööandja ehk kutsuja on kohustatud kontrollima, et tema poolt Eestisse kutsutud välismaalasel oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus.

2) Kutsuja on kohustatud võtma välismaalase Eestis vastu, tagama tema majutamise ning kandma välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud.

3) Kui välismaalane ei kanna menetluskulusid või väljasõidukohustuse sundtäitmise, kinnipidamiskeskuse või politsei arestimajas viibimise kulusid, siis on kutsuja kohustatud hüvitama nimetatud kulud, kuid mitte rohkem kui 32 000 eurot.

4) Kutsuja on kohustatud tõendama vastavust kutsuja suhtes kohaldatavatele nõuetele.

Lühiajalise töötamise registreerimine

Juhul, kui isikut on vaja kiiresti tööle rakendada, siis võib tööandja kõigepealt registreerida välismaalase lühiajalise töötamise PPAs. Tööandjal tuleb täita vajalik ankeet ja esitada välismaalase kohta täpsustavad andmed (olenevalt töötamise alusest võib olla vajadus esitada lisadokumente – näiteks tõendamaks isiku erialast ettevalmistust). PPA otsustab lühiajalise töötamise registreerimise kümne tööpäeva jooksul (teadlastele, tippspetsialistidele kiirmenetlus üks päev) ja seejärel saab välismaalane taotleda Eesti saatkonnast viisa. Lühiajaliselt on võimalik töötada kuni 180 päeva.

Kui soovitakse, et töösuhe jätkuks ka pärast 180 päeva möödumist, tuleb enne alustada tähtajalise elamisloa taotlemisega töötamise alusel.

Eesti Töötukassast loa taotlemine

Töötukassa annab tööandjale loa välismaalase töölevõtmiseks, kui töökohta ei ole võimalik täita kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ja, kui töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud nii tööturu olukorda arvestades kui ka töötukassa andmetele tuginedes. Töötukassast loa taotlemiseks tuleb ettevõttel täita selleks ette nähtud ankeet.

Allikas: PPA