/nginx/o/2016/01/29/4950823t1hf322.jpg)
Väljaanne Reuters kirjutab, kuidas Eesti, Läti ja Leedu tugevdavad idapiiri, kartes, et Baltikumist saab migrantidele uus tulipunkt Euroopa Liitu sisenemiseks.
Reuters: Baltikum kardab saada uueks migrantide tulipunktiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsused kardavad stsenaariumit, kus tuhanded pagulased püüavad Venemaa ja Valgevene kaudu Balti riikidesse pääseda, kirjutab Reuters. Mure on suurenenud, kuna eelmise aasta jooksul tuli Venemaalt Soome ja Rootsi umbes 6000 asüülitaotlejat. Soome kritiseeris jaanuaris, et Venemaa lubab illegaale üle piiri.
Läti ja Eesti on hakanud oma idapiiri tugevdama. Reutersi sõnul on Balti riikide mure ja usaldamatus suurenenud ka pärast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi ning Eesti kaitsepolitsei töötaja rööviti piiril.
Sadadel Leedu piirivalvuritel, politseinikel ja sõduritel hakkas sel nädalal õppus, kus mängitakse läbi kriis piiril. Väljaande väitel taastatakse õppuse vältel ka kontroll Leedu ja Läti piiril.
Leedu piirivalve juht Renatas Pozelas ütles Reutersile, et Norral ja Soomel tekkis Venemaalt tulevate migrantide probleem eelmisel aastal üsna ootamatult. «Migrantide suur surve sellele piirile tekkis sisuliselt ühe nädalaga.»
Ametnikud muretsevad, et kui migrantidel on Kreekast üha raskem edasi liikuda, siis võib surve Balti riikidele suureneda.
Reuters kirjutab, et Eesti paigaldab piirile radareid, samasugused on olemas Leedu ja Valgevene piiril, et tabada salakaubavedajaid ja illegaalseid piiriületajaid.
Eurostati andmete põhjal vähemalt praegu suurt põhjust muretsemiseks ei ole. Eesti oli möödunud aastal asüülitaotlejate arvu poolest ELi liikmesriikide seas eelviimasel kohal.
Eurostati andmetel esitati eelmisel aastal Euroopa Liidu liikmesriikidele kokku 1 255 640 asüülitaotlust.
Kõige rohkem asüülitaotlusi esitati möödunud aastal Saksamaal, Ungaris ja Rootsis ehk vastavalt 441 800, 174 435 ja 156 110 asüülitaotlust.
Soomes esitati mullu 32 150, Lätis 330 ja Leedus 275 asüülitaotlust.
Eestis esitati Eurostati andmetel möödunud aastal 225 ning tunamullu 145 taotlust. Siseministeeriumi pressiesindaja täpsustas, et tegelikult oli möödunud aastal Eesti ametivõimudele esitatud asüülitaotluste arv 226 ning 2014. aastal 147.
Eestist vähem asüülitaotlusi esitati mullu ELi liikmesriikidest vaid Horvaatias.