/nginx/o/2012/04/15/1057076t1hd223.jpg)
Võrdõiguslikkuse mõõtmiseks valmis mudel «Kellel on Eestis hea, kellel parem», milles vaadatakse esimest korda koos soolist ja ealist võrdsust, rahvusvähemuste, puudega inimeste ja LGBT inimeste olukorda olulistes elukvaliteeti mõjutavates valdkondades.
Võrdõigusvolinik ja Tartu ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE esitlevad täna värsket uuringut, mille tervikpilt on vajalik otsustajatele inimeste tulevikku puudutavate otsuste tegemisel, teatas võrdõigusvoliniku kantselei.
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta rõhutas, et Eesti elu edenemiseks on vaja, et keegi ei jääks Eestis kõrvale. See tähendab, et iga inimene Eestis, kellel tahtmist on, saaks õppida, töötada, lapsevanem olla, seda kõike kasvõi korraga tehes. «Inimeste võrdsete võimaluste hindamiseks ja takistuste kõrvaldamiseks töötamisel ja õppimisel on vaja ülevaadet eri rühmadesse kuuluvate inimeste olukorrast ja senisest käekäigust ühiskonnas – see tähendab andmeid. Siin mudelis on esimest korda seni kogutud andmed koos,» ütles Pakosta.
«Mudel loob hea võrdlusaluse edaspidiseks võrdõiguslikkuse olukorra hindamiseks, seejuures on mudelit koostades esitatud ka mitmeid soovitusi selle kohta, mis andmeid oleks tulevikus võimalik koguda, et pakkuda veelgi terviklikumat ülevaadet,» selgitas Tartu ülikooli rakendusuuringute keskuse (RAKE) analüütik Marek Sammul.
Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE töötas mudeli välja võrdõigusvoliniku tellimusel projekti «Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni» raames. Projekti rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.