Viimasel ajal on Eestisse tekkinud uus amet, millel nimeks «pagulaste tugiisik». Tegemist on vabatahtlike inimestega, kelle eesmärgiks on aidata siia saabunud pagulastel Eesti ellu siseneda. Radar rääkis kahe vabatahtlikuga siinsete pagulaste suurimatest probleemidest.
«Radari» video: tugiisikud räägivad siinsete pagulaste suurimatest probleemidest (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänasel päeval on reaalselt 7-8 tugiisikut, kes Eestilt rahvusvahelise kaitse saanud pagulasi aitavad,» rääkis MTÜ Pagulasabi juht Eero Janson «Radarile».
MTÜ Pagulasabi korraldas koostöös Johannes Mihkelsoni keskusega jaanuaris Tallinnas ja Tartus kaks koolitust, mille käigus jagati vajalikke teadmisi ligikaudu 50-le vabatahtlikule, kes tulevikus siia saabuvatele pagulastele igapäevast abi andma hakkavad. Abi all peetakse silmas pagulastele kodukoha leidmist, keeleõpet, suhtlust töötukassa ja teiste riigiasutustega.
«Kõige olulisem on tagada pagulasele keeleoskus. Edukalt tööturule sisenemiseks on see hädavajalik,» tõi Janson välja tähtsaima tugiisiku ja riigi esmase ülesande. Üheks vabatahtlikuks, kes käis end tugiisikuks koolitamas, on kaitseministri Hannes Hanso abikaasa Riina Hanso.
«Me elame avatud maailmas. Minu meelest ei ole võimalik, et Eesti suleb piirid ja ei lase siia ühtegi välismaalast. Sellises Eestis, kus mina elan, ei ole see võimalik,» rääkis Hanso põhjustest, miks ta sellise otsuse tegi.
Tänaseks on Eestis ligikaudu 70 pagulaste tugiisikut, kuid kuna viimase 18 aasta jooksul on Eestilt rahvusvahelise kaitse saanud veidi üle 170 pagulase, siis suurem enamus koolitusel osalenud vabatahtlikest jäävad hetkel ootele.
Tartu Salemi kiriku administraator Pia Hanslep on alates augustist aidanud Lähis-Idast pärit moslemiperekonda, kellel peres neli kooliealist last. «Neil on korter, mida riik toetab. See, mida meedias räägitakse, et on suured luksuskorterid - see päris nii ei ole, võimalused on üpris piiratud.»
Pial tuli kiirelt neljale lapsele leida ka õppeasutus ning alates sügisest õpivadki õed-vennad ühes koolis. «Tundub, et neil läheb hästi. Neil jäi kaks aastat kooliharidust vahele, nii et nad soovisid väga kooli minna,» rääkis Hanslep.
Kui Lähis-Ida perekonna lastel koolis probleeme pole, siis endisest Nõukogude Liidu riigist pärit teismeline tüdruk jõudis enda tugiisiku, Pagulasabis töötava Ingi Mihkelsoni juurde just koolikiusamise tõttu.
«Mulle helistati, et on suur mure. Toimub koolikiusamine ja raskes vormis, 24/7. Eks teismeliste poolt on raske oodata positiivset suhtumist, sest nad on kodust vaenuliku suhtumise kaasa saanud. Praeguseks on olukord paremaks läinud ning tütarlaps mitmeid sõpru leidnud,» rääkis Ingi.
Kaamerate ette tugiisikud koos abi saavate pagulastega tulla ei soovinud. «Olukord on ju praegu selline, et kui sa oled meediast läbi käinud, siis tõenäosus peksa saada on päris suur. Kui ma oleks pagulane, ma küll ei tahaks praegu olla kaamera ees,» rääkis Ingi Mihkelsoo, kes on tugiisikuks teismelisele tüdrukule.