/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/09/27/769530t1hd91c.jpg)
Eesti keskkonnaameti kiirgusosakonna õhuseirejaamade kogutud proovide tulemused olid normis, teatas keskkonnaamet teisipäeva õhtul.
Keskkonnaameti õhuseirejaamad ei tuvastanud radioaktiivsuse tõusu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome Kiirguskeskuse (STUK) 7. märtsi teate kohaselt mõõdeti Helsingis asuva õhuseirejaama kogutud proovist tavapärasest rohkem radioaktiivset tseesiumi.
Helsingi õhuseirejaam tuvastas ajavahemikul 3.-4. märts 2016 õhust märgatavas koguses tseesiumi (Cs-137).
Mõõdetud kogus ehk 0,004 bekrelli tseesiumi kuupmeetri õhu kohta on umbes üks miljardik sellest kogusest, mille puhul oleks vajalik tervisele kahjuliku mõju vältimiseks varjuda siseruumidesse.
«Eestis kogutud proovide mõõtmisel tehislike radionukliidide kontsentratsiooni suurenemist ei tuvastatud. Täna õhtuks selgus ka, et Soome ülejäänud õhuseirejaamadest võetud proovides oli tseesiumitase tavapärane,» lausus keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar.
Õhus mõõdetud tseesiumit on sobilik võrrelda samuti õhus leiduva radioaktiivse gaasi radooniga, mida me pidevalt sisse hingame. Vastavalt Eestis kehtivale ehitusstandardile «Radooniohutu hoone projekteerimine» on soovitatav, et siseõhu radooni kontsentratsioon jääks alla 200 bekrelli kuupmeetri õhu kohta.
«Isegi, kui tseesiumi kontsentratsioon oleks 25 000 korda kõrgem praegu Soomes avastatud leiust, oleks see ligikaudu võrdne Eesti kodude keskmise radooni kontsentratsiooniga. Seega ei ole muretsemiseks põhjust,» selgitas Puskar.
Keskkonnaameti kiirgusseirevõrk koosneb kolmest õhuseirejaamast, kus mõõdetakse pidevalt kiirgustaset. Õhuseirejaamad paiknevad Harkus, Narva-Jõesuus ja Tõraveres. Õhus sisalduvad radionukliidid kogutakse kord nädalas suure võimsusega filterseadmetes asuvatele filtritele ning seejärel analüüsitakse filtreid keskkonnaameti kiirgusosakonna laboris.
Nimetatud meetodiga on võimalik tuvastada ka väga väikeseid kõrvalekaldeid tavapärasest kiirgustasemest. Vajadusel on võimalik proovide kogumissagedust suurendada, kui on alust kahtlustada, et radionukliidide kontsentratsioon õhus võib olla kõrgem.
Lisaks õhuseirejaamadele kuuluvad Eesti kiirgusseirevõrku kiirgushädaolukorrast varajase teavitamise eesmärgil ka 15 täisautomaatset gammakiirguse seirejaama, mis paiknevad ühtlase jaotusena üle kogu Eesti.
Jaamad edastavad kiirgustaseme andmeid iga kümne minuti tagant ja looduslikust kiirgusfoonist suurema kiirgustaseme tuvastamise korral jõuab vastav sõnum viivitamatult keskkonnaameti kiirgusosakonna ööpäevaringse valmisolekuga valveisikuni.
Kiirgusosakond tegeleb kiirgustaseme mõõtmise ja kiirgusohutushinnangu andmisega, samuti mõõdetakse radooni taset. Keskkonnaameti kiirgusseirevõrk on hiljuti tänu Eesti-Šveitsi koostööprojektile uuendatud ning vastab kaasaegsetele nõuetele.