Kohus jättis Haron Dikajevi vahi alla

Haron Dikajevil on varemgi uurimisorganitega probleeme olnud. See Harju maakohtu saalis tehtud foto pärineb 2006. aastast. Foto: Peeter Langovits

Harju maakohus ei vabastanud teisipäeval vahi alt maffiajõugu juhtimises süüdistatavat kurikuulsat Haron Dikajevit.

Dikajevi grupeeringu süüasjas teisipäeval toimunud eelistungil taotlesid kaitsjad lisaks Dikajevile veel kahe süüaluse vahi alt vabastamist, kuid kohus nende taotlusi ei rahuldanud. Ühtlasi panid menetluspooled paika, et kohus hakkab süüasja arutama 7. juunil.

50-aastast Dikajevit süüdistatakse aastaid tegutsenud kuritegeliku ühenduse juhtimises, kuhu kuulus lisaks temale 12 meest, neist enamikku on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud.

Süüdistuse järgi rahastas kuritegelik ühendus enda tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude toimepanemisega. Muuhulgas pandi toime käibemaksupettusi, millega tekitati Läti ja Leedu Vabariigile sadade tuhandete eurode ulatuses kahju. Eeluurimisel kogutud andmete järgi finantseeriti ühendust samuti Eestis toimepandud kelmustega, millesse kaasati inimesi, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid. Selle tulemusena sai ühendus enda omandusse tehnikat ja sularaha.

Süüdistatavatele heidetakse ette ka kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist ning liikluskuritegusid. Viit inimest, kes kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, süüdistatakse selles, et nad aitasid oma tegevusega ühenduse liikmetel erinevaid kuritegusid toime panna.

Riigiprokurör Vahur Verte sõnul võib eeluurimisel kogutud infole tuginedes öelda, et kuritegelik ühendus oli püsiva struktuuri ja selge hierarhiaga ning selle eesmärk oli range konspiratsiooni varjus tegutsedes toime panna erinevaid kuritegusid. «Uurimisel kogutud info järgi hoolitses ühendus oma liikmete eest, rahastas neid ja vajadusel kindlustas neid elamispinnaga. Samas allumatuse või korralduste täitmata jätmise korral karistati ühenduse liikmeid füüsiliselt, kusjuures karistamist taluti vastupanu osutamata,» ütles Verte.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo talitusejuhi Ago Leisi sõnul kestis selle kriminaalasja menetlus üle kolme aasta. «Selle aja jooksul tuli eraldi välja joonistada iga kuritegeliku ühenduse liikme konkreetne roll ja tegevus. Erinevate kriminaalsete tegevuste tõendamiseks koguti tõendid ükshaaval kokku ning iga tõendit analüüsiti. Maksukuriteo puhul tehti tihedat koostööd Läti ja Leedu ametivõimudega ning see kõik võttis oma aja,» selgitas Leis.

«Selliste menetluste puhul ei hoita kokku töötunde, sest kuriteod, milles neid inimesi süüdistatakse, ei ole mitte juhuslikud üksikjuhtumid, vaid tegemist on süsteemse tegevusega, ehitamaks ühes kogukonnas või ärivaldkonnas sisuliselt paralleelset riiki, kus kehtivad kellegi teise suva ja reeglid. Me ei menetle selliseid kuritegusid menetlemise pärast, vaid selleks, et lõpetada kuritegelike ühenduste tegevus ning hoida ära hirmu külvavaid kuritegusid,» rääkis Leis.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni mullu aprillis ja juunis. Dikajev peeti kinni mullu juuni lõpus ning Harju maakohus võttis ta 1. juulil vahi alla. Lisaks Haronile viibivad käesoleva kriminaalasja raames täna vahi all veel neli süüdistatavat.

Lisaks Haronile süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises 44-aastast Sergeid, 34-aastast Tanelit, 45-aastast Dmitrit, 49-aastast Eduardi, 37-aastast Grigorit, 37-aastast Jevgenit, 30-aastast Vitalit, 41-aastast Sergeid, 41-aastast Sergeid, 26-aastast Arturit, 43-aastast Aleksandrit ja 41-aastast Robertit.

Kriminaalmenetlust alustati 2012. aasta lõpus, seda viis läbi keskkriminaalpolitsei ning juhtis riigiprokuratuur.

Kohtus süüdimõistmisel karistatakse kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise eest viie- kuni viieteistaastase vangistusega, sinna kuulumise eest kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.

Praeguseks aastakümneid kriminaalpolitsei huviorbiidis olnud Dikajev on korduvalt kohtu all olnud, kuid on rasketest süüdistustest pääsenud.

Dikajev oli kohtu ees 1995. aasta septembris nn krasnodarlaste ja tšetšeeni grupeeringu allilmasõja tõttu, milles jäi kadunuks kolm krasnodarlast, kellest kaks leiti hiljem tapetuna, kuid üks jäigi kadunuks. Dikajevit süüdistati nende tapmise korraldamises, kuid kohtus ei suudetud seda tõendada ning teda karistati vaid relva ebaseadusliku omamise eest kaheaastase vangistusega. Mees vabastati vanglast hea käitumise tõttu enne tähtaega.

1999. aastal oli Dikajev 1995. aasta allilmasõja tõttu taas kohtu ees, kus ta mõisteti esimeses kohtuastmes süüdi huligaansuses, kuid teises astmes õigeks.

2002. aasta septembri lõpus vahistati Dikajev kahtlustatuna meediaärimees Vitali Haitovi mõrva korraldamises, kuid vabastati süütõendite puudumise tõttu.

2005. aastal mõistis kohus Dikajevi koos viie kaaslasega süüdi ühelt ärimehelt 100 000 krooni väljapressimises ning saatis nad neljaks aastaks vangi.

Eeluurimise ajal ka ligi kaheksa kuud vahi all olnud Dikajevi karistusaega arvestati alates 2006. aasta 15. septembrist ning see oleks pidanud lõppema 2010. aasta 27. jaanuaril, kuid ta vabastati juba 2008. aasta märtsis enne tähtaega elektroonilisele järelelvalvele allutamisega ehk niiöelda jalavõruga.

Dikajev on olnud MTÜ Tšetšeeni Noorte Liit juhatuse liige ja OÜ Emir Invest osanik ja juhatuse liige.