:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2015/07/01/4230901t1h662e.jpg)
Enamik Eesti elanikest ei soovi pagulast endale naabriks, kusjuures mitte-eestlased on pagulaste suhtes tõrjuvamad kui eestlased, selgub uuringufirma Saar Polli uuringust.
Uuring: Eesti venelased on eestlastest suuremad pagulasvastased (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaid viis protsenti Eesti elanikest pooldab, et nende naabrid oleksid pagulased. 18 protsenti on selles suhtes erapooletud ja 74 protsenti on selle vastu, selgub europarlamendi saadiku Yana Toomi büroo tellitud uuringust.
Pagulaste elamist oma naabruses pooldas võrdselt viis protsenti nii eestlastest kui ka mitte-eestlastest. Samas väljendasid muust rahvusest elanikud sellele suuremat vastuseisu. Pagulasi ei soovi endale naabriteks 82 protsenti mitte-eestlastest ja 71 protsenti eestlastest. Eestlaste seas on rohkem selliseid inimesi, kellel on ükskõik, kas tema naabrite seas on pagulasi. Eestlastest on selles küsimuses neutraalsel seisukohal 21, mitte-eestlastest aga 12 protsenti.
Pooldav suhtumine pagulastesse on enim levinud noorte hulgas (kaheksa protsenti 15-29-aastastest), kõrgharitute seas (kaheksa protsenti) ning Lääne- ja Lõuna-Eestis (mõlemas üheksa protsenti).
Kõige vähem tahavad pagulasi oma naabritena näha 60-74-aastased inimesed, kelle seast ei soovi selliseid naabreid 81 protsenti. Põhi- ja keskharidusega inimeste seas on vastuseis pagulastele võrdne – 78 protsenti. Eesti piirkondadest on kõige suurem vastuseis pagulastele Kirde-Eestis, kus neid ei soovi naabrina näha 89 protsenti vastanutest.
Kõige vähem soovitakse naabriks mustlast, kõige rohkem sallitaks asiaate
Uuring näitas, et kõige vähem tahavad Eesti elanikud elada mustlaste naabruses ja kõige rohkem sallitaks asiaate. Mustlasi ei taha oma naabriks 84 protsenti Eesti elanikest, araablasi 78 protsenti, mustanahalisi 68 protsenti ning asiaate 63 protsenti.
Mustlaste naabruses elamist pooldaks kolm protsenti, araablaste naabruses viis protsenti, mustanahaliste naabruses kuus protsenti ning asiaatide naabruses kümme protsenti elanikest.
Uuring näitas, et mitte-eestlaste jaoks ei ole suurt vahet võimaliku naabri rassi suhtes, pooldajaid on võrdselt vähe, siis eestlase hulgas on siin suuremad erinevused. Eestlastest tahaks mustlast oma naabriks kaks protsenti, araablast viis protsenti, mustanahalist kaheksa protsenti ja asiaati 12 protsenti. Mitte-eestlastest oleks mustanahalise naabriga nõus neli protsenti ning mustlase, araablase või asiaadiga viis protsenti vastanutest.
Üle poole Eesti elanikest ehk 54 protsenti peab pagulaskriisi peamiseks põhjuseks sõdu ja rahutusi pagulaste kodupaigas. 23 protsenti leiab, et kriitiline olukord on tingitud Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide välispoliitikast ning 13 protsenti peab kriisi põhjuseks maailma majanduskriisi. Neli protsenti peab põhjuskeks elanikkonna väga kiiret kasvu, kaks protsenti Venemaa välispoliitikat ja ülejäänud muid põhjuseid.
Peamise rahvustevahelise erisusena ilmneb, et mitte-eestlased usuvad märksa enam, et pagulaskriis on tingitud Euroopa Liidu ja USA välispoliitikast. Nii arvab 36 protsenti mitte-eestlastest ja 17 protsenti eestlastest. Suurem osa mõlema grupi esindajatest nõustub aga ühel moel, et kriisi põhjused ulatuvad sõdade ja rahutusteni pagulaste päritoluriikides.
Europarlamendi saadik Yana Toom ütles täna uuringu tutvustusel, et pagulased on teema, mis ühendab Eestis elavaid eestlasi ja venelasi. Toom meenutas, kuidas ta tegi aastate eest ajakirjanikuna intervjuu ajakirjanik Andrei Hvostoviga ning viimane ennustas juba siis, et kui Eestisse hakkavad tulema teisest kultuuriruumist ja teise nahavärviga pagulased, muutuvad Eesti venelased eestlaste jaoks korraga omadeks.
Andrei Hvostov märkis uuringu esitlusel, et uuring purustas laialt levinud arusaama, justkui oleksid Eestis elavad venelased, kes on ise ka sisserändajad, pooldavamad ka teiste sisserändajate suhtes. «Uuring tõestas vastupidist,» märkis ta.
Riigikogu reformierakondlasest saadiku Igor Gräzini hinnangul võib mitte-eestlaste suurema pagulasvastasuse üks põhjus olla ka see, et nad näevad küsimust veidi teistmoodi. «Mitte-eestlased võivad mõelda näiteks selle peale, et kui praegu saavad nad eri programmidest lõimumisprojektideks raha, siis võivad nad näha uutes pagulastes konkurente, kes hakkavad saama edaspidi raha nende arvelt,» märkis Gräzin.
Saar Poll küsitles uuringu raames 6.- 18. jaanuaril kokku 619 Eesti elanikku vanuses alates 15. eluaastast. Küsitluse valim vastab Eesti sotsiaaldemograafilistele tunnustele. 68,7 protsenti vastanutest on eestlased ja 31,3 protsenti mitte-eestlased.