Kohus säästis oma agressiivse mehe surmanud naist vanglast

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Harju maakohus säästis äsja jõustunud otsusega vangi minekust noort naist, kes süüdistuse järgi surmas oma agressiivseks muutunud mehe.

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas varem kriminaalkorras karistamata 27-aastast Aleksandrat selles, et ta lõi oma elukaaslast noaga, põhjustades kannatanule raske tervisekahjustuse ning niivõrd intensiivse verejooksu, et arstidel ei õnnestunud kannatanu elu päästa.

Süüdistuse järgi tarvitas Aleksandra eelmise aasta 19. juuni varahommikul koos oma elukaaslasega Tallinna kesklinnas asuvas korteris alkoholi, kuni nende vahel tekkis tüli. Nimelt heitis elukaaslane Aleksandrale ette, et viimane käis sõpradega baaris. Tüli käigus muutus Aleksandra elukaaslane agressiivseks, võttes naisel käest tugevalt kinni, tekitades sellega talle valu ja hematoomid. Seejärel sõnaline konflikt ägenes, kuni Aleksandra võttis noa ja lõi sellega ühe korra oma elukaaslast kõhtu.

Kohe pärast noaga löömist helistas Aleksandra kiirabisse ning hakkas kannatanule esmaabi osutama. Kiirabi viis kannatanu haiglasse, kus ta hiljem samal päeval suri.

Menetlust juhtinud ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi sõnul oli tegemist traagilise peretüliga, mis päädis ühe isiku surmaga.

«Kuigi Aleksandra poolt elukaaslase noaga löömisega kaasnes raske tagajärg, näitasid menetluse käigus kogutud tõendid, et süüdimõistetu ei soovinud kannatanu surma. Seetõttu esitati naisele süüdistus tahtlikult raske tervisekahjustuse tekitamises, kuid surma põhjustamises ettevaatamatusest,» selgitas Kruusimägi BNSile.

Tõenditest nähtuvalt püüdis Aleksandra teha kõik endast oleneva, et ära hoida kõige raskemat tagajärge – kutsus viivitamatult välja kiirabi ja osutas kannatanule esmaabi.

«Samuti on kogutud tõendite põhjal alust arvata, et tegemist ei olnud esmakordse peretüliga ning ka kannatanu enese käitumine mängis konflikti tekkimisel ja eskaleerumisel olulist rolli. Aleksandra Adamova varasem õiguskuulekas käitumine ja asjaolu, et tegemist polnud tahtliku surma põhjustamisega, vaid traagilise õnnetusega, olid peamised põhjused, mis võimaldasid reaalse vanglakaristuse asendada pika tingimisi karistusega. Kogutud tõendid ei viita, et Aleksandra oleks vabaduses viibides teistele ühiskonnaliikmetele ohtlik,» selgitas Kruusimägi.

Harju maakohus mõistis Aleksandrale kolme aasta ja nelja kuu pikkuse vangistuse tingimisi viie aasta pikkuse katseajaga.