/nginx/o/2016/02/02/4989779t1hb0e9.jpg)
Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile loomatauditõrje seaduse muutmise eelnõu, millega täpsustatakse loomataudide, sh sigade Aafrika katku puhangu korral rakendatavaid tauditõrjemeetmeid. Peamiste muudatustena täpsustatakse erinevate ametkondade rolli loomataudi ennetamisel ja tõrjel ning loomataudi kahjude hüvitamise aluseid.
«Möödunud aasta kogemus Aafrika seakatku kollete likvideerimisel tõi välja kitsaskohad ametkondade koostöös,» ütles maaeluminister Urmas Kruuse. «Seepärast muudetakse loomatauditõrje seadust, et sõnastada selgemalt ja täpsemalt tauditõrjega tegelevate ametkondade pädevused ja koostöö korraldus. Samuti täpsustatakse metsas leviva taudi piiramiseks vajalikke bioohutusnõudeid.»
Seaduse muudatusega luuakse alus kehtestada piiranguid metsas liikuvatele mootorsõidukitele. «Peamiselt tähendab see võimalust kehtestada vajadusel metsamaterjali veokite ja harvesteride puhastamise ja desinfitseerimise kohustus enne taudivabas piirkonnas asuvasse metsa sisenemist,» lisas Kruuse. «Konkreetsed rakendatavad meetmed räägitakse metsa- ja puidusektori esindajatega eelnevalt läbi.»
Minister Kruuse sõnul tuleb olla valmis uuteks taudipuhanguteks koduseafarmides ka eeloleval suvel, kuna haiguse kontsentratsioon metssigade populatsioonis on endiselt väga kõrge. Seepärast täpsustatakse muudatustega taudikahjude hüvitamise aluseid.
«Pärast taudipuhangut võib samas ehitises seakasvatust küll uuesti alustada, kuid kui see toimub ajal, mil piirkonnas kehtivad veel Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud piirangud, jäävad riskid loomapidaja enda kanda. Sellisel juhul taudi puhkemisel kahjusid teist korda ei hüvitata,» ütles maaeluminister Kruuse.
Loomatauditõrje seaduse muudatusega lisatakse nii kohalike loomatauditõrje komisjonide kui riikliku loomatauditõrje komisjoni koosseisu Keskkonnaameti esindaja ning täpsustatakse jahiorganisatsioonide kaasamise võimalusi metsas leviva taudi tõrjumisel.
Eelnõu jõustub üldises korras, eeldatavalt hiljemalt 1. juuniks 2016. aastal.