Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Harju omavalitsuste ühinemise hääletusel on seni osalenud 2100 inimest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Saue linn ja Laagri alevik ühendavad piirid.
Saue linn ja Laagri alevik ühendavad piirid. Foto: Saue vallavalitsus

Harjumaa Kernu, Nissi ja Saue valla ning Saue linna võimalikku ühinemist käsitleval rahvaküsitlusel on hääle andnud üle 2100 inimese, nimekirjadesse on kantud 15 000 inimest.

Esmaspäeval ja teisipäeval olnud eelhääletusel, hääletas sedelitega üle 600 inimese, internetis on praeguseks hääletanud üle 1500 inimese, ütles reede pärastlõunal ühinemisläbirääkimiste koordinaator Kadri Tillemann.

Internetis hääletamine lõpeb reede õhtul ja pühapäevasel küsitluspäeval saab hääle anda vaid nelja omavalitsuse üheksas küsitluspunktis.

Tillemanni sõnul lootsid küsitluse korraldajad eel- ja internetihääletusest aktiivsemat osavõttu, samas on senine osalus ootuspärane. «Selles mõttes on ootuspärane, et üle Eesti kõikides omavalitsustes kipuvad need ühinemiste küsitlused jääma madala osalusprotsendiga ja 20 protsenti on juba hea tulemus,» lausus Tillemann. «Aga kui nüüd mõelda, et 80 protsenti inimesi ei ütle midagi ühinemise kohta, siis see on volinikel mõtlemise koht - kas nende valijad olid need kes hääletama ei tulnud või need kes tulid. Eks see teeb otsustamist raskemaks.»

Tillemann avaldas lootust, et esmaspäeval saab tutvustada küsitluse esialgseid tulemusi. «Siis läheb asi volikogudesse, kus tulemused kinnitatakse. See on pigem formaalsus, seda nõuab seadus. Ja ühinemise otsustamine on juba järgmine etapp, kus volinikud toimetavad enda südametunnistuse järgi,» rääkis ühinemisläbirääkimiste koordinaator.

Endine Saue linnapea, konservatiivsesse rahvaerakonda kuuluv parlamendisaadik Henn Põlluaas teatas teisipäeval, et nelja Harjumaa omavalitsuse ühinemiseks korraldatud rahvahääletuse tulemusi võimalik võltsida, sest hääletuskastid ei ole plommitud ja sellised valimiskastid jätavad «vabad käed valimistulemustega manipuleerimiseks ja soovi korral nende võltsimiseks».

Tillemanni sõnul ei saa kohalikke rahvaküsitlusi täielikult võltsimiskindlaks teha, nagu on kohalike omavalitsuste või riigikogu valimised. «Usun, et inimesed jaoskonnakomisjonides teevad tööd kohusetundlikult. Muidugi pole asi sada protsenti võltsimiskindel ja see hirm oleks jäänud niikuinii. Aga selliseid nõudeid ja võimalusi, nagu tavavalimistel, kohalikel küsitlustel polegi,» lausus Tillemann. Ta lisas, et võltsimisel poleks ka erilist mõtet, sest tulemus pole volinikele siduv.

Tagasi üles