Reinsalu ütles, et kavatseb advokatuurilt küsida, mis materjalide alusel tehti eile otsus jätta Alla Raudsepp Eesti Advokatuuri. «Seadus näeb ette võimaluse, et kui mingi otsus pole seaduspärane, pöörduda ka halduskohtusse ja seda võimalust ma tõsiselt kaalun,» ütles Reinsalu Postimehele.
«Kui me räägime avalikku usaldust eeldavate õiguselukutsete kutse-eetika nõuetest, siis kui isik võib jätkata tegevust oma kutsealal pärast tahtlikku kuritegu kutsevaldkonnas ehk õigusemõistmise kuritegu, milles ta süüdi mõisteti, siis see pretsedendina seab küsimärgi alla kogu kutse-eetika süsteemi. Mis teod siis veel võiksid olla diskvalifitseeriva kaaluga?» imestas Reinsalu.
Ta arvas, et siin on koht väga tõsiseks aruteluks kogu õigusavalikkuses. «Ma ei saa mingilgi moel seda hoiakut heaks kiita, et advokatuur võttis sellise kutse-eetika lati antud juhtumis. Kogu õigussüsteem põhineb usaldusel: eeldusel, et reegleid täidetakse ja neid jõustavad inimesed, kes on ausad, erapooletud ja professionaalsed,» rääkis Reinsalu.
Jutt ei ole mingist loata salaküttimisest! Õigusemõistmises osalemine ongi ju advokaadi põhitegevus.
«Jutt ei ole mingist loata salaküttimisest või muust tegevusest, mis ei puuduta kutsetegevust! Õigusemõistmises osalemine ongi ju advokaadi põhitegevus. Kui ta on tahtlikus kuriteos süüdi mõistetud, siis minu tõlgendus küll advokatuuriseadusele on selline, et just seda tüüpi kuriteod ongi need, mis peaksid tegema võimatuks advokaadina tegevuse jätkamise.»
Reinsalu arvates tuleks praegu õiguslikult hinnata, kuivõrd advokatuuri eilne otsus juriidiliselt pädes ja oli seaduse mõtte ja sättega kooskõlas. «Ma kindlasti austan advokatuuri autonoomiat ja sellel on väga tugevad legitiimsed põhjendused, aga see autonoomia peab olema rajatud seaduse mõttele. Seaduse mõte on, et advokatuur on ise suuteline tagama kõrge kutsestandardi ja eetikastandardi oma liikmeskonnale.