Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Jõuluks koju: Saaremaal kahekordistub inimeste arv

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Tamm
Copy
Jõuludeks sõidavad ka linna kolinud inimesed ikka tagasi sünnikoju.
Jõuludeks sõidavad ka linna kolinud inimesed ikka tagasi sünnikoju. Foto: Elmo Riig / Sakala

Lümanda vallast pärit Eedi Sepp viis oma magistritöös läbi uurimuse, mille põhjal kasvab jõululaupäeval inimeste arv kõige rohkem Saare maakonna omavalitsustes, kus see suureneb argipäevaga võrreldes kuni kaks korda.

Anonüümselt mobiiltelefonidega tehtud kõnetoimingute asukoha positsioneerimise järgi saab Sepa sõnul tõepoolest väita, et mõnes omavalitsusüksuses jõululaupäeva õhtul viibinute arv võrreldes nn tavalise argipäevaga kahekordistub, kirjutab Meie Maa.

«Kuuest Eesti omavalitsusest, kus rahvast jõuluõhtuks enim juurde tekkis, neli asub Saaremaal - nendeks on Torgu, Lümanda, Pihtla ja Mustjala,» ütles siseministeeriumis regionaalpoliitikabüroo nõunikuna töötav Eedi Sepp.

Miks jõulude ajal just Saaremaal kõige rohkem inimesi koju naaseb, selle kohta on Eedi Sepal oma arvamus olemas. «Arvan, et ühest küljest võib see peegeldada siinset tugevamat regionaalset identiteeti ja siit varem lahkunute (sealhulgas õppurid ja nooremad tööealised) tugevamat regionaalset eneseteadvust võrreldes muude piirkondadega,» lausus Sepp.

Teise asjaoluna mainis Sepp, et paljud saarlased on haridustee jätkamise ja töö saamise eesmärgil läinud mandrile, eriti Tallinna ja Tartu piirkondadesse. «Inimeste jõuluaegses ja üldse vaba aja perioodide rändes mängib suurt rolli lapsepõlvekodu ja lähedaste asukoht, eelkõige vanemate kodu.»

Eedi Sepp võrdles oma uurimistöös inimeste asukohta 24. ja 25. detsembril 17. detsembriga, mis on tavaline tööpäev.

Sepa uurimistööst järeldus, et iga neljas (24,4 protsenti kõigist telefonikasutajatest) inimene liigub jõuluõhtuks oma koduomavalitsusest mujale, sealhulgas rohkem nooremaealised (umbes 36 protsenti vanuses 15–24 aastat), vähem vanemaealised (alla 20 protsendi üle 45-aastaste hulgas).

Tagasi üles