Eesti kaalub praegu kahe põgeniku vastuvõtmist

Migrandid registreerimisdokumentidega. Illustratiivne foto. Foto: Reuters/ScanPix

Eesti meeskond on Kreekas saanud intervjueerida esimesi ümberpaigutatavaid pagulasi ning praegu kaalutakse kahe mehe vastuvõtmist. 

Kreeka on Eestile pakkunud kahte perekonda ja kolme meesterahvast, kinnitas siseministeerium.

Üks Süüria perekond loobus ise ümberpaigutamise protsessis osalemisest, teist pakutud perekonda ei ole Eesti ametnikud veel intervjueerinud, kuid lähiajal on see plaanis. See on mitmelapseline perekond Iraagist.

Intervjuud on tehtud ka kahe Süüriast ja Jeemenist pärit meesterahvaga, kellel on koduriikides olemas perekond. «Oleme hindamisprotsessiga lõpusirgel. Menetlejate informatsiooni põhjal ei ole meil praegu neile põhjust ei öelda,» kinnitas siseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul on koostöö Kreekaga olnud tulemuslikum.

«Kreeka on olnud konstruktiivsem, andnud rohkem informatsiooni inimeste kohta. Oleme saanud läbi viia intervjuud, nagu oleme soovinud. Kaitsepolitsei, sotsiaalministeeriumi ja PPA töötajad on saanud anda oma hinnangu. Itaalia puhul oli raske saada tagasisidet ja toimikute kohta lisainfot,» nentis siseminister.

Mullu novembris Itaaliasse läinud sideohvitser Priit Põdra täidab alates veebruarist oma ülesandeid nii Itaalias kui Kreekas.

Ei saanud Itaaliast põgenikke vastu võtta

Itaalia pakkus Eestile ümberpaigutamiseks kaheksat põgenikku Eritreast, kuid puudulik ja vähene taustinfo ei võimaldanud selgitada välja võimalikku ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, mistõttu ei saanud Eesti neid vastu võtta.

«Materjalid on puudulikud, isikuandmetes on puudujääke. Palju elementaarseid asju on puudu, mille põhjal üldse otsustada, kas on julgeolekuoht. See on asi, mida me palume, et Itaalia täiendaks,» kommenteeris siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt. Küüdi sõnul on koostöö Kreekaga alanud hästi ning Eesti ametnikud saavad kohapeal ümberpaigutatavate inimestega kohtuda, seal hulgas tutvustatakse Eestit võimaliku elupaigana

Kui Itaalia puhul oli probleemiks puudulik taustinfo, siis Kreeka puhul selle üle ei kurdeta. «Toimikud sisaldavad vajalikku infot, neile on lisatud taustmaterjalid, mis võimaldavad koguda isiku päritolu ja tausta kohta infot. Eesti kontrollib hoolega meile pakutavate inimeste tausta ning varjupaiga saajate ümberpaigutamine Kreekast Eestisse toimub selliselt, et võimalikud julgeolekuriskid oleks maandatud,» kommenteeris Põdra.

Eesti on Euroopa Liidule lubanud, et võiks kahe aasta jooksul vastu võtta kuni 550 põgenikku.