/nginx/o/2013/03/20/1648076t1hfbcc.jpg)
Töövaidluskomisjon arutab Tallinna linnakantseleis juhtivspetsialistina töötanud naise kaebust, kes koondati ametist, kuigi ta kasvatab alla 3-aastast last.
Tallinna linnakantseleis koondati väikelapse ema (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töölepingu seaduse järgi on koondamisel eelisõigus tööle jääda alla 3-aastase lapse vanemal, keelatud on töölepingut üles öelda raseda ja lapsehoolduspuhkusel viibiva vanemaga.
Tallinna linnakantselei finantsdirektor Katrin Kendra ütles, et kõnealuse koondamise kohta on linnaametnik algatanud otsuse vaidlustamise töövaidluskomisjonis. «Ma arvan, et õigem oleks seda menetleda töövaidluskomisjonis ja käsitleda seda teemat seal,» kommenteeris ta.
Naise perekonnaelu üksikasju, sealhulgas laste vanust, endine tööandja ei avalda. Linnavalitsuse pressiteenistus rõhutas, et töötaja lapsehoolduspuhkuselt tööle naastes ei ole tööandjal absoluutset keeldu koondamiseks, kui tööandja tõendab, et koondamine ei tulenenud töötaja perekondlike kohustuste täitmisest.
Ametnik oli Kendra sõnul tööl arenguteenistuses, kust ta jäi koju lapsehoolduspuhkusele.
«Vahepeal toimusid muudatused ja funktsioonid nagu arengukavade koostamine ja välisrahastusega projektide juhtimine anti üle linna finantsteenistustele. Ütleme ausalt, me oleme suutnud seda funktsiooni täita oluliselt optimaalsema koosseisuga ehk senise umbes seitsmeliikmelise meeskonna asemel on meil tööl ainult neli inimest ja kõik ülesanded saavad täidetud,» rääkis Kendra.
Tallinna linnakantselei finantsplaneerimise osakonnas ei tööta ka enam osakonna juhatajat.
Linnavalitsuse pressiteenistus selgitas, et kahe isiku koondamised toimusid erineval ajal ega ole omavahel seotud. Linna finantsteenistusest ja linnakantseleist rohkem inimesi koondada käesoleval hetkel kavas pole.
«Ei kaotatud mitte ametikohti, vaid kaks osakonda omavahel liideti ehk liideti omavahel linnakassa osakond ja finantsplaneerimise osakond,» selgitas Kendra. Selle tulemusena tekkis üks linnakassa osakond, mille funktsioonideks jäid eelarvete koostamine, rahavoogude juhtimine, välisrahastusega projektide juhtimine, arengukavade koostamine.
Kendra leidis, et kuna kõik funktsioonid on omavahel tihedalt seotud, siis oli loogiline need omavahel ühendada. «Enne olid need eraldiseisvad ja see töökorraldus väga hästi ei toiminud,» tõdes ta.
«Kui me räägime, et avalikus sektoris on optimaalne ressursikasutus ja töötajate arvu vähendamine eesmärk nagu me kuuleme ju ka ministeeriumide eesmärkidest, siis me oleme seda teed käimas ja käinud kogu aeg ja samamoodi üritame pidevalt linna raamatupidamise organisatsiooni ümber korraldades vähendada raamatupidamise funktsiooni täitvate inimeste arvu, suurendades inimeste efektiivsust,» lisas Kendra.
22. veebruaril toimunud Tallinna linnavalitsuse istungil võeti vastu linnakantselei teenistuskohtade koosseisu muudatuse õigusakti. Korralduse seletuskirjas seisab, et alates 1. märtsist korrastatakse linna finantsteenistuse struktuur.
«Kuna muudatused on suuremahulised, siis selguse huvides kehtestatakse korralduse lisas uus linna finantsteenistuse teenistuskohtade koosseis ja palgavahemikud. Finantsplaneerimise osakond liidetakse linnakassaga, mille tõttu kustutatakse koosseisust struktuuriüksus finantsplaneerimise osakond ja osakonna juhataja töökoht ning töötaja koondatakse,» seisab dokumendis.
Tallinna linna finantsjuhtimise ümberstruktureerimine on olnud pikaajaline prioriteet, põhimõtteline otsustus tsentraliseerida linna raamatupidamisorganisatsioon tehti juba 2002. aastal.
Kui eelmise aasta 1. septembril oli Tallinna linnakantseleis kokku 321 teenistuskohta, siis 1. märtsi seisuga oli neid vähenenud juba 295-ni.