/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/09/22/436780t1h2ebe.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) hinnangul proovib Vene Koolide Nõukogu oma pöördumises lugejat eksitada.
HTM: Vene Koolide Nõukogu eksitab inimesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esiteks sätestas nii septembris jõustunud kui varasemalt kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS), et üldjuhul saab alates 2011/2012 õppeaastast õppekeeleks gümnaasiumiastmes olema eesti keel, teatas haridusministeeriumi pressiesindaja.
Seaduses on küll sisse kirjutatud võimalus sellest üldisest nõudest erisuste tegemiseks, kuid see saab toimuda üksnes valitsuse loal, millele eelneb valla- või linnavolikogu taotlus, milleks ettepaneku teeb hoolekogu. Ministeerium rõhutab, et hoolekogul on siin üksnes initsiaatori roll. Omavalitsus peab hindama vajadust konkreetses omavalitsuses ning otsustaja saab olla üksnes valitsus, sest tegu saab olla rangelt erandliku olukorraga.
«Kui valitsus hakkaks eestikeelsele õppele üleminekul tegema erandeid, paneks see halba olukorda need koolid ja koolijuhid, kes on viimastel aastatel pingutanud selle nimel, et neil oleks piisavalt eesti keelt valdavaid õpetajaid ja vahetanud seetõttu ka osa õpetajaid välja, mis ei ole kindlasti lihtne olnud. Gümnaasiumidel on olnud piisavalt aega üleminekuks valmistuda, sest juba 1993. aastast peale on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses säte, et vene õppekeelega gümnaasiumid lähevad üle eesti õppekeelele. Seejärel lükati tähtaega edasi ja 2000. aastal sätestati, et õppekeele määratlus tähendab, et selles toimub 60 protsenti ainetundidest. Täpse ülemineku tegevuste ajakava pani riik paika 2005. aastal ning täpsustas seda seadusega käesoleval aastal,» sõnas haridusminister Tõnis Lukas.
Eelmisel neljapäeval Tallinnas Juhkentali gümnaasiumis toimunud vene õppekeelega koolijuhtide seminaril eestikeelsele õppele ülemineku osas haridus- ja teadusministrilt keegi ajapikendust ei palunud. Seminaril osalesid peaaegu kõikide vene õppekeelega gümnaasiumide esindajad.
Aineid, mille õpetamine tuleva aasta septembrist eesti keeles peab toimuma, ministeerium koolidele täies mahus ette ei kirjuta. Viis ainet (Eesti kirjandus, ühiskonnaõpetus, geograafia, muusika, Eesti ajalugu) peavad olema kõikjal eestikeelsed, aga ülejäänud on kooli vaba valik. Täidetud peab olema nõue, et 60 protsenti õppetööst leiaks aset eesti keeles.
Ministeerium meenutab, et juba 1993. aastal kehtestatud PGSi versiooni rakendussätetes sisaldus regulatsioon: käesoleva seaduse paragrahvi 9 1. lõike jõustumiseks minnakse aastatel 1993—2000 riigi- ja munitsipaalgümnaasiumides üle eestikeelsele õppele. Nii et üleminek eesti õppekeelele gümnaasiumiastmel on juba pikki aastaid seadusandja fikseeritud tahe olnud, tegemist ei ole ametnike väärtõlgendusega.