/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
/nginx/o/2016/03/01/5108765t1haeff.jpg)
Tarbijate kindlustunnet ja ostukavatsusi mõõtva rahvusvahelise uuringufirma Nielsen uuringu järgi oli Balti riikides tarbijate kindlustunne 2015. aasta viimases kvartalis kõige tugevam Eestis.
Kindlustunnet jagub Baltimaades enim eestlastel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti tarbijate kindlustunde tõus tuleneb isikliku rahalise seisu paranemisest – inflatsioon puudub ja sissetulekud on kasvanud. Seetõttu on inimesed optimistlikumad ning hindavad kõrgemalt ka tööturu väljavaateid,» ütles Nielsen Eesti juht Margo Kurisoo.
Uuringu järgi oli ülemaailmne tarbijakindlustunde indeks 2015. aasta neljandas kvartalis negatiivne, langedes 97 punktini. Baltimaadest oli kindlustunne viimases kvartalis kõige suurem Eestis, olles kasvanud 89 punktini. Võrreldes kolmanda kvartali tulemustega suurenes Lätis tarbijate kindlustunne kahe punkti võrra (79 punktile), kuid Leedus langes seitse punkti (81 punktile).
Balti riikide elanikest olid viimases kvartalis kõige optimistlikumad eestlased, suhtudes lootusrikkalt nii riigi majandusse, töökoha väljavaadetesse kui ka isikliku finantsseisu. Oma rahandusseisu järgmise 12 kuu jooksul hindab heaks või väga heaks 47 protsenti eestlastest, 39 protsenti lätlastest ja 42 protsenti leedulastest. 39 protsenti eestlastest usub, et nende väljavaated tööturul on järgmise 12 kuu jooksul head või väga head. Lätis ja Leedus on need näitajad 23 ja 36 protsenti.
Üha vähem eestlasi peab raha säästma majapidamiskuludelt kokku hoides – kui kolmandas kvartalis nentis 51 protsenti vastanutest, et säästab varasema aastaga võrreldes rohkem, siis neljandas kvartalis oli see näitaja 45 protsenti. Säästmine majapidamiskuludelt tähendab, et eestlased ostavad odavamaid toiduaineid, vähem riideid, lükkavad edasi kodumasinate ostu ja hoiavad kokku koduväliste meelelahutustegevuste arvelt.
Suurimad muutused kulutamisharjumustes on toimunud Leedu tarbijate hulgas. Kui neljandas kvartalis ütles 36 protsenti leedulastest, et oli hea aeg vajalike asjade ostmiseks, siis sel aastal arvab niimoodi 24 protsenti. Eestis on see näitaja kasvanud 26 protsendilt 36-le ja Lätis vähenenud 27 protsendilt 26-le.
Kui inimesed on hädavajalikud elamiskulud katnud, siis ülejäänud raha säästab viimastel andmetel 36 protsenti eestlastest, 20 protsenti lätlastest ja 33 protsenti leedulastest. Lisaks eelistavad eestlased vaba raha kulutada veel kodukujundamisele ja puhkusele, sinna kulub raha ka teiste Balti riikide elanikel.
Kui eelmises kvartalis edestas mure tervise pärast majanduslikke muresid, siis neljandas kvartalis tõusid majanduslikud mured taas esiplaanile. Majanduse pärast muretseb kolmandik eestlastest, millele järgnevad mure tervise (26 protsenti) ja hariduse (18 protsenti) pärast. Lätlased ja leedulased tunnevad jätkuvalt suuremat muret tervise pärast.
Mure sõja pärast on väheneb kõikides Balti riikides – Eestis on see näitaja kaheksa protsenti, Lätis 15 protsenti ja Leedus neli protsenti. Samal ajal on näiteks suurenenud leedulaste mure toiduhindade (18 protsenti) ja lätlaste mure majanduse pärast (19 protsenti).