/nginx/o/2010/12/20/487215t1h42f7.jpg)
Vene koolide reformi vastustav organisatsioon Vene Koolide Nõukogu saatis esmaspäeval valitsusele ja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikule Thomas Hammarbergile pöördumise, milles nõuab vene vähemusele võimalust rakendada seadustes ette nähtud õigusi.
Pöördumises väidetakse, et on välja kujunenud olukord, kus vene vähemustele püütakse dikteerida ühepoolset vaadet «integratsioonile», tegelikkuses aga leidvat aset assimilatsiooni katsed.
Pöördumine väidab, et Eesti seadused annavad võimalusi venekeelse elanikkonnale vene õppekeelega põhikooli ja gümnaasiumi säilitamiseks ja arendamiseks.
«Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) määrab kindlaks menetluse, mis võimaldab saada haridust emakeeles. Käesoleval hetkel on nõutav kolmeastmeline menetlus, mille peaks algatama kooli hoolekogu, kui tegemist on gümnaasiumiga (hoolekogu / valla- või linnavolikogu / valitsus). Tegelikkuses väidavad riigiametnikud, näiteks haridusministeeriumi esindajad, et küsimus vene koolide üleminekust eesti keelele on juba otsustatud. Sellega eksitavad nad lapseevanemaid ning ületavad oma volipiire, sest PGS määrab selgelt asutuse, mis võiks teha ettepaneku õppekeele kohta – kooli hoolekogu,» seisab pöördumises.
«Võiks ka meenutada, et vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus deklareerib kultuurautonoomia asutamise põhimõtted, kus on ka mainitud võimalust saada haridust emakeeles. Praktikas takistab Eesti Vabariigi kultuuriministeerium vene kultuurautonoomia sisseviimist Eestis,» öeldakse pöördumises.
«Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti seadused sisaldavad mitmeid paragrahve, mis osutavad võimaluse saada haridust emakeeles. Praktikas on aga loodud bürokraatlikud takistused ning mõned kõrged ametnikud ületavad avalikes esinemistes oma volipiire. Ka hoolekogude lapsevanematest liikmed pannakse koolide direktorite ja nende käsu all olevate õpetajate poolt tugeva surve alla,» kurdetakse pöördumises.
Samal teemal!
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)