Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Raul Järg: suurlinnad on samas tupikus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Uwe Gnadenteich
Copy
Tallinna tulevane peatänav võiks välja näha selline.
Tallinna tulevane peatänav võiks välja näha selline. Foto: Linnafoorum

Helsingi ühe südatänava, Hämeentie peatne muutmine jalakäijate alaks näitab, et maailma suurlinnad seisavad samade probleemide ees, kinnitab Tallinna Peatänava visioonikonkursi peakorraldaja arhitekt Raul Järg.

«Loodav Tallinna peatänav pole jalgratta leiutamine, vaid maailmas levinud algatus, sest kuus aastakümmet autokeskset linnaplaneerimist on kõigis suurlinnades viinud sarnase olukorrani,» rõhutas Järg. «Autode juurdekasvule on seni reageeritud sõiduradade juurdejoonistamisega, aga nüüd on ruum otsas ja avastame, et uued sõidurajad on tulnud mugava ja meeldiva linnaruumi arvelt.»

Homme algav Linnafoorum otsib parimat lahendust sarnaste muutuste tegemiseks ka Tallinna linnaruumis, täpsemalt tulevase Tallinna peatänava ja südalinna mereääre liitmiseks ühtseks, jagatud linnaruumi põhimõtteid järgivaks tervikuks. Linnafoorumi tulemustest saab oluline sisend Tallinna peatänava ideekonkursi teisele etapile, kus jagatud linnaruumi ühendatakse ka peatänavaga külgnevad kvartalid ja südalinna mereäär. Tallinnas pole siiski kavas autoliikluse südalinnast välja viimist, küll selle vähendamist ja rahustamist.

Helsingin Sanomat kirjutas  artiklis «Võimupööre autolinnas» Helsingi ühe sõlmtänava Hämeentie muutmisest jalakäijate ja ühistranspordi alaks, autoliiklus suunatakse mujale. Otsuseni jõuti pärast tuliseid vaidlusi, autolembeses Soomes on sarnaseid ettevõtmisi algselt saatnud alati suur skepsis. «Kuid viimastel aastatel on Helsingi linnaplaneerimises võetud selge suund jalgsi ja jalgrattaga liikumise soodustamisele ning linnaruumi mõistlikule jagamisele liiklejate vahel, et tagatud oleks nii liikumisvõimalused kui hea ja meeldiv linnaruum,» selgitas Järg. «Hämeentie muutused on Tallinnasse kavandatavast radikaalsemadki, Tallinna tulevasele peatänavale jääb mõlemas suunas siiski üks sõidurada ka autodele.»

Helsingin Sanomate artikkel viitas ka liikluskorralduse doktorandi Seppo Lampise väitekirjale, mille põhisõnum ühtib kaasaegsete linnaplaneerimise suundade tüvimõttega. Kui autode arvukuse ja ummikute kasvule on aastakümneid vastatud uute ja suuremate tänavate rajamisega; reaalsuses on see aga kaasa toonud vaid autode arvu veelgi suurema kasvu, muutes ummikute ning linnaruumi killustatuse probleemi ainult suuremaks.

«Põhjus, miks Tallinna Peatänava sarnased lahendused on üle maailma levima hakanud, ongi selles, et liikumisviiside mitmekesistamine koos meeldiva linnaruumi loomisega on osutunud töötavaks lahenduseks, nii lõuna- kui põhjamaises kliimas,» rõhutas Järg. «Sarnaste muutuste piirkonnas on teistmoodi liikumisharjumuste tekkimine võtnud alguses küll mõned kuud aega, aga kardetud liikluskaost pole kusagil tekkinud. Ning tavaline on, et algne umbusk on paari aasta jooksul asendunud avalikkuse tugeva heakskiiduga.»

Tagasi üles