Välisminister Marina Kaljurand avas täna Canberras Eesti saatkonna Austraalias. Tegemist on esimese Eesti saatkonnaga regioonis.
Fotod: Kaljurand avas Eesti saatkonna Austraalias (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministri sõnul soovib Eesti saatkonna avamisega Canberras tugevdada poliitilist ja julgeolekualast koostööd olulise ja samameelse riigiga ning samuti teiste regiooni riikidega.
«Tänases muutuva julgeolekuolukorraga maailmas on samu väärtusi ja vaateid jagavatel riikidel oluline kokku hoida ning teha koostööd,» rõhutas Kaljurand. «Saatkonna avamine võimaldab meil mõlemal, innovaatilistele lahendustele orienteerunud avatud ja liberaalse majandusega riigil oma koostööd veelgi tihendada,» lisas ta.
Kaljurand avaldas tänu Soomele hea koostöö eest saatkonnaruumide kasutamisel.
«Austraalias on suur eestlaste kogukond, mis järjest kasvab. Tegemist on eestlaste jaoks populaarse ajutise väljarände sihiga, kus on praeguseks hinnanguliselt ligikaudu 10 000 eestlast.
Lisaks Eesti riigi esindamisele võimaldab saatkonna olemasolu välisministri sõnul Eestil paremini kaitsta Austraalias viibivate kodanike huve, osutada konsulaarteenuseid ning vajadusel anda konsulaarabi.
«Iga koht, kus meie inimesed elavad, on oluline. Austraalias on suur eestlaste kogukond, mis järjest kasvab. Tegemist on eestlaste jaoks populaarse ajutise väljarände sihiga, kus on praeguseks hinnanguliselt ligikaudu 10 000 eestlast,» sõnas Kaljurand.
«Samuti on saatkonna eesmärk toetada ettevõtjate huve ja püüdlusi koostöö edendamiseks. Meie kahepoolsed ärikontaktid on tihenenud, ka kasvas kaubavahetus Austraaliaga koguni kolmandiku võrra möödunud aastal,» lisas ta.
Eesti suursaadik Austraalias on Andres Unga. Lisaks on Eestil Austraalias ka aukonsulid Perthis, Brisbane’is, Hobartis ja Adelaide’is ning Melbourne’is.
Valitsus otsustas 2014. aastal Austraalias Sydneys 2011. aastal avatud peakonsulaadi asemel asutada saatkonna Canberras. Saatkond alustas tööd möödunud aasta veebruaris ning suursaadik Andres Unga resideerib kohapeal alates augustist.
Soome välisministeeriumiga tehtud kokkuleppe järgi kasutab Eesti saatkond Canberras alates 2015. aasta sügisest saatkonnahoonena Soome Canberra suursaatkonna kompleksi kuuluvat hoonet.
Välisministrid kinnitasid tihedaid suhteid
Välisminister Marina Kaljurand arutas koos Soome kolleegi Timo Soiniga Canberras ühisel kohtumisel Austraalia välisministri Julie Bishopiga innovatsiooni- ja küberjulgeolekualast koostööd ning regionaalseid arenguid nii Euroopas kui ka Aasia ja Okeaania regioonis. Samuti arutati Austraalia ja ELi suhteid, julgeolekukoostööd ning olukorda Süürias.
Kolm välisministrit rõhutasid Austraalia tihedate suhete olulisust Euroopa Liidu ja teiste samameelsetega, sest samu väärtusi jagavate riikide koostöö on tänapäeva maailmas üha vajalikum. «Loodan, et peatselt on võimalik allkirjastada ELi ja Austraalia raamleping ning alustada läbirääkimisi vabakaubanduskokkuleppe sõlmimiseks,» sõnas välisminister Kaljurand.
Kaljurand, Soini ja Bishop käsitlesid ka Euroopa Liidu tulevikku ning suhteid Venemaaga ning julgeolekuolukorda Aasia ja Okeaania piirkonnas ning Euroopa naabruses.
Välisministrid kõnelesid veel Süüria konfliktist ja viimastest arengutest seoses relvarahuleppe täitmisega ning Daeshi-vastasest võitlusest. «Möödunud nädalavahetusel jõustunud vaenutegevuse peatamine annab lootust brutaalse Süüria kodusõja lõpetamiseks. See sõda on viie aasta jooksul nõudnud üle veerand miljoni inimelu. On oluline, et osapooled peaksid nüüd kinni vaenutegevuse peatamise leppest, et saaks võimalikuks Süüria kriisi lõpetamise tegevuskava rakendamine,» lisas ta. Välisministrid pidasid oluliseks tagada humanitaarabi kohene juurdepääs Süüria linnadele, millest mitmed on olnud pikka aega piiramisrõngas.
Kaljurand kutsus Austraalia välisministrit külla visiidile Eestisse. Kaljurand külastas täna Canberras ka Austraalia küberjulgeoleku keskust.
Välisminister kohtus veel Okeaania saareriikide Paapua Uus-Guinea, Fidži ja Tonga suursaadikutega, kellega arutas regionaalseid arenguid, koostöövõimalusi taastuvenergia ning IT vallas, arengukoostööd ning koostööd ÜRO raames. Eesti kandideerib ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks perioodil 2020–2021.
Kaljuranna sõnul plaanib Eesti toetada ülemöödunud nädala lõpul troopilise tsükloni tõttu kannatada saanud Fidžit Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsiooni kaudu 20 000 euroga.