/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/07/12/4272277t1h3648.jpg)
IRL endine liige Erki Nool arvas, et erakonna reitingu pideva languse taga on nende hägustunud maailmavaade, millest tavainimene enam aru ei saa.
Erki Nool: IRL on sattunud iseenda jõuetuse turmtule alla (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erki Nool arvas, et üks põhjus on erakonnast lahkunud inimesed: «Pooled IRLi liikmed läksid ju Vabaerakonda. Kuid minu isiklikul hinnangul on põhiprobleem see, et avalikkus ei saa aru, millist maailmavaadet IRL hoiab,» ütles Nool.
«Ujumine hakkas sellest kooseluseadusest pihta. Kuigi poliitilised demagoogiad on sellised, et vaid nad ise ilmselt saavad aru, millist vaadet nad esindavad. Sama lugu on pagulaste jms teemadega, mis inimestele korda lähevad. Poliitikud üritavad meeldida natuke koalitsioonipartnerile ja natuke inimestele. Samas aga näiteks Postimehe lugeja, kes igapäevaselt loeb vaid pealkirju või uudistest silmadega üle laseb, nendest poliitilistest manööverdustsest aru ei saa,» leidis Nool.
«Kui erakonnal pole selgelt seisukohta välja öeldud, siis ei saagi aru saada. Inimestel on alternatiivid Vabaerakonna ja EKRE näol, kes on samuti konservatiivsete maailmavaadetega,» tõi ta esile.
«Kui erakonnal pole selgelt seisukohta välja öeldud, siis ei saagi aru saada. Inimestel on alternatiivid Vabaerakonna ja EKRE näol.»
«Näiteks Keskerakonnal on ju aastaid sama suur toetajaskond, mõneprotsendilise vea piires, on see 23 või 26 protsenti, aga kõik teavad, mis on Keskerakond, tal on oma valija. Sama Reformierakonnal. Sotside toetus käib ka üles-alla, aga nende jaoks, kel on sotsialistlik maailmavaade, on siiski oma partei olemas. IRL seevastu on sattunud iseenda jõuetuse turmtule alla, samal ajal kui kaks erakonda on juurde tulnud,» arutles Nool.
Samas leidis endine IRLi liige, et valimiskontekstis poel Vabaerakond väga elujõuline oma väikese liikmeskonna pärast, küll aga sellistes avalikes küsitlustes. «Kui lõpuks lähed valimiskasti juurde ja näed, et mingil erakonnal on väga väike toetus, on raske sellele panna häält. Nii et ohumärk on see küsitlus kindlasti,» sõnas Nool.
Värskest rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute ASi küsitlusest selgus, et Isamaa ja Res Publica Liit on parlamendierakondade punase laterna rollis vaid kuue protsendise toetusega.
Keskerakonda toetas veebruaris 29 protsenti ja Reformierakonda 23 protsenti erakondlikku eelistust väljendanud valijatest. Kuu varasemaga võrreldes kasvas toetus Keskerakonnale kolme ning Reformierakonnale kuue protsendipunkti võrra. Vabaerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on endiselt võrdne ehk 12 protsenti. Kohe nende kannul ehk statistilises mõttes nendega võrdsel positsioonil on Konservatiivne Rahvaerakond 11-protsendilise toetusega.