Eestimaa Looduse Fond kogub lendoravate kaitseks annetusi

Lendorav on oravast pisut väiksem. Oma nime on ta saanud keha külgedel esi- ja tagajalgade vahel asuva karvadega kaetud nahavoldi järgi, mis lennusena võimaldab loomakesel teha kuni 35meetriseid hüppeid puult puule. Foto: Uudo Timm

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogub annetusi lendoravate kaitse korraldamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks.

Kuna lendoravad elavad varjatult, võivad selle ohustatud liigi pesapuud või elupaigad langeda teadmatusest tehtud raietööde ohvriks ning see muudab info kogumise väga oluliseks, teatas ELF.

«Tänavused seireandmed näitavad, et Eesti lendoravate populatsioon on endiselt halvas seisus ja liigi elupaikade arv väheneb,» märkis lendoravaekspert Uudo Timm.

Alutaguse piirkonnas, mis on tema sõnul Eesti tähtsaim lendoravate ala, jääb liigile sobivaid vanu haavametsi järjest vähemaks. «Noortel lendoravatel, kes peavad levima sünnipaigast kaugemale, on väga raske leida turvalist elukohta, kuna metsaraiete ja nendega seotud tormikahjustuste tagajärjel on paljud elupaigad üksteisest isoleeritud,» selgitas Timm.

Väikeste rühmadena isolatsioonis elavatel lendoravatel puudub tema sõnul võimalus levida teistesse sobivatesse elupaikadesse ning selline vanade metsade killustumine võib viia lendorava hääbumisele. Nende taasasustamine on Timmi väitel aga raskendatud või isegi võimatu.

Lendoravate levila killustumise vältimiseks tuleks tema sõnul pöörata edaspidi senisest suuremat tähelepanu lendoravate asurkondi ühendavate metsaosade säilitamisele ja taastamisele.

Liis Kuresoo ELF-i metsaprogrammist rääkis, et ÜRO algatusel on 2011. aasta kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. Vanade metsadega on tema sõnul seotud lisaks lendoravale veel ohtralt teisigi ohustatud liike, kelle jaoks metsaraie tähendab elupaiga hävimist. «Kui kaitsta lendorava elupaiku, siis paraneb ka teiste vana metsaga seotud liikide käekäik,» märkis Kuresoo.

ELF-i vapiloom lendorav on harilikust oravast pisut väiksem. Nime on ta saanud keha külgedel esi- ja tagajalgade vahel asuva karvadega kaetud nahavoldi järgi, mis lennusena võimaldab loomakesel teha kuni 35-meetriseid hüppeid puult puule.

Lendoravaid elab Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes.