Jurist bussi rammimisega lõppeda võinud juhtumist: lisaradade kasutamine pole trügimine

Riskantne olukord Tartus. Foto: Postimehe lugeja

Hiljuti avaldas Postimees video sellest, kuidas sõiduauto üritas liinibussi rammimisega riskides rida vahetada. Juristi hinnangul on ümberreastumise takistamine aga ebaviisakas ning tekitab ummikuid.

Paljud Eesti elanikud, nagu ka Postimehele video saatnud bussijuht, ei mõista lisaradade olulisust liiklussujuvuse tagamisel ja ristmiku läbilaskevõime suurendamisel. Nende radade kasutamine ei ole trügimine.

Lisarajad, mis lõppevad mõnesaja meetri jooksul pärast ristmikku, suurendavad oluliselt ristmiku läbilaskevõimet ja vähendavad liiklusummikuid. Näitlikult võib öelda, et kui üht sõidurada kasutades mahuks foori alt ühes minutis läbi 15 autot, siis lisaradasid kasutades saaks ilma foori taga ootamata ristmiku läbida 30 autot. Lisaradadena on kasutatavad ka pärast ristmikku jätkuvad rajad, kust saab paremale pöörata, kui paremal suunal on liiklusvoog väike ja reastumine ei ole keelatud liikluskorraldusvahenditega.  

Tuleb mõista, et foori läbilaskevõime on ajas piiratud ressurss ning fooris põleb roheline tuli lühikest aega. Seetõttu on oluline, et ristmiku suudaks ühes ajahetkes läbida võimalikult palju autosid. Aga mingem konkreetselt kõnealuse video juurde. Tasub meeles pidada, et isegi kui lisarada kasutanud autojuht ei suuda kohe pärast ristmiku läbimist tagasi reastuda või kui tal ei lasta seda teha, siis jõuab ta ikkagi kiiremini edasi.

Seda kõike põhjusel, et ta saab ju tagasi reastuda ka siis, kui tema seljataha jäänud fooris süttib punane tuli ja autokolonn on põhiridadest lahkunud. Kui ta poleks lisarada kasutanud, ootaks ta ju endiselt oma aega pikas rivis foori taga. Seetõttu on mõttetu ja liiklusummikuid tekitav selline liiklemine, kus kasutatakse üksnes sõiduradasid, mis ei lõpe pärast ristmikku. Lisaradade kasutamisest võidavad kogumis kõik liiklejad, kuna foori taga ootamise aeg väheneb oluliselt. 

Selliste lisaradade sage kasutamine on valdavaks praktikaks kõigis Euroopa suuremates linnades ning selles ei ole midagi ebatavalist või ebaviisakat. Tavaks on see, et iga auto laseb kellegi vahele. Euroopa suurlinnades ei oota keegi «hanereas», kui üks sõiduradadest on vaba.

Pigem on ebaviisakas ja liiklusummikuid tekitav selline liikluskäitumine, kus ei lasta autojuhil reastuda või lisaradasid kasutada. Käesoleval juhul on soovitatav video saatnud bussijuhil oma käitumine uuesti läbi mõelda ja käia praktika jaoks aeg-ajalt sõitmas ka väljaspool Eestit. Liiklusviha ja kaasliiklejate tahtlik reastumise takistamine ei tee kellelegi au. 

Eestis on «hanereas» sõitmine märgatav eelkõige väiksemates linnades, kus pole harjutud liiklema nii, et ristmiku läbilaskevõimet maksimaalselt kasutada. Paraku leidub ka Tartus ristmikke, kus läbilaskevõimet ei osata efektiivselt kasutada. Üheks selliseks ristmikuks on Jaama ja Sõpruse tänavate ristmik suunaga Värska poole, kus kasutatakse otsesõiduks valdavalt üht sõidurada, kuigi neid on kaks.

Heaks näiteks ebaefektiivsest liiklemisest on ka Pärnus Riia maantee ja Paide maantee ristmik, kust saab pöörata vasakule kahest sõidureast, kuid teadmata põhjusel tehakse seda peamiselt ühest sõidureast. Mõlemal juhul on tulemuseks pikad autoderivid foori taga ja ummistunud tänavad.